Bodong
Ajalugu
1049. aastal asutas kadampa õpetlane geše Mudrā Chenpo Bodongi väikese kloostri – tulevase Bodong E kloostri. Varsti pärast seda pakkus ta selle suurele india õpetlasele Bumthragsumpale (Sthirapālale) ning sellest sai Tiibetis viibimise ajaks tema elupaik. Ühe teise allika põhjal kutsuti Bumthragsumpa Bodongi piirkonda, et ta õnnistaks sisse kuldtähtedega kirjutatud ületava tarkuse teosed. Kuna ta nägi, et ilmnevad takistused, istus ta kirjutise peale ning see kadus. Alles siis, kui ta heitis õhku lilli, ilmus see uuesti nähtavale. Tekstist sai oluline religioosne sümbol ning sinna piirkonda tekkiski mainitud klooster. Kuna paikkond oli kolmnurkse kujuga, anti sellele nimeks Bodong, mis tähendab tiibeti keeles „naise ava“, või ka E.
Bumthragsumpa õppis väidetavalt pähe 300 000 värssi ning tal oli tähtis roll india õpetaja Asaṅga teoste edasiandmisel. Tol ajal kandsid vaid kaks õpetajat Tiibetis tiitlit jowo – „isand inimeste ja jumalate seas“. Lisaks Bumthragsumale tunti selle nimetusega ka kadampa õpetajat Atīšat. Pärast Sthirapāla kloostrisse saabumist hakkas see laienema ning sealt võrsus mitmeid suuri õpetlasi.
Bodong E varasemate kloostrijuhtide kohta ei ole säilinud mingeid andmeid, ent kloostri 20. juhiks sai Pang Lotsawa (1276–1342), kes sündis Latö Surtshos. Seitsmeaastaselt teadis ta suuresti peast kogu vinajat. Ta õppis suutrat ja tantrat Sakjas ning käis kolm korda Nepalis. Tema õpilasteks said kuulsad tiibeti laamad: kõikteadev Jonangpa, Gyalse Thogme, Butön, laama Dampa Sönam Gyaltshen, drikungi 22. vaimne isand Tasitu Changchub Gyaltshen. Kuna ta kogus tuntust oma õpetatuse, puhtuse ja tarkusega, kutsus Hiina keiser teda oma õukonda, ent tõlkija keeldus, kuna ta hülgas kõik maised huvid. Pang Lotsawa õppis ja õpetas nii suutrat kui ka tantrat ning kirjutas õpetuse põhilistele teostele kommentaare ning eriti pramāṇa teemal. Ta suri Bodongis.
Suurest tõlkijast Jangchup Tsemost (1315–1380), Pang Lotsawa õepojast, sai Bodong E 21. kloostrijuht. Juba nooruses õppis ta grammatikat, epistemoloogiat ja kogu Tripiṭaka't. Ta sai erilised juhised oma onult Pang Lodrö Tenbalt, kõikteadvalt Butönilt, vaimselt isandalt Gyalse Thogmelt ning laama Dampa Sönam Gyaltshenilt. Jangchup Tsemo omandas laiad teadmised ning temast sai suur õpetlane.
Jangchup Tsemo õepojast Dragpa Gyaltshenist (1352–1405) sai Bodong E 22. kloostrijuht, ent ta oli lisaks sellele veel ka Drangmoche ja Ngari Gungthangi kloostri eesotsas ning pani ise aluse Shekari kloostrile. Seal tutvustas ta nii suutra kui ka tantra õpetustraditsiooni ning koostas mitmeid olulisi teoseid.
Hiljem sai ta unenäos sakja Dragpa Gyaltshenilt ja Butönilt juhiseid, koostamaks De-nyid ‘dus-pa – oma peateos, mille kõige mahukam versioon koosneb 112 köitest, mahukas 20 köitest, kokkuvõte kahest köitest ning kõige lühem kokkuvõte ühest köitest.
Bodong Chokley Namgyal oli oma aja suurimaid õpetajaid ning esimene dalai-laama ja pantšen-laamagi said temalt õpetusi, kuigi selle liini põhilised jätkajad olid naisõpetaja Chökyi Drönme, Vajravārāhī emanatsioon, ja Palden Chime Druba, Cakrasaṃvara emanatsioon.
Pärast Bodong Pancheni surma sai Bodong E ja teiste kloostrite juhiks tema õepoeg.
17. ja 18. sajandil hakkasid bodong-traditsiooni kloostrid poliitiliste ja religioossete ebasoodsate tingimuste tõttu tasapisi oma tähtsust kaotama, mis aitas kaasa liini marginaliseerumisele ja allakäigule. Bodong Chokley Namgyal pidas seotust maiste asjadega, viibimist suurtes rahvahulkades ja isegi tolleaegsete rikaste maaomanike toetust potentsiaalseks ohuks õpetuse teostamisel – sel põhjusel soovis ta ka bodongi kloostrid asutada kõrvalistesse paikadesse, mis ei osutunud liini püsimajäämiseks tingimata soodsaks.
Traditsiooni eripära
Bodong-traditsioon on avatud ja tolerantne. Selles on liini algusajast peale hinnatud väga kõrgelt naisi nii jumalikkuse sümbolite kui kõrgeltteostunud harjutajatena. Bodong Chokley Namgyali sõnadega: „Kõik kehad, sülitatud naisest välja kui ila, kuivetuvad, ning südames loodud eluenergia tõttu jooksevad nad iga naise järele, tiireldes otsekui eluenergia ise. Ent kui kauni Tārā, Sarasvatī ja teiste puhtad vaimsed harjutused teostatakse õigesti, saavad kõigist naistest vaimsete saavutuste vahendid ja elluviijad.“
Traditsiooni meditatsiooniharjutuste liinid ja teadmise aspekt lähtuvad Bodong Chokley Namgyali põhiteosest, kuigi Bodong Chokley Namgyal, nagu ka teised tiibeti õpetajad, toetus tänu sanskriti keele oskusele otseselt india õpetajate nägemusele – eriliselt väärtustas ta Candrakīrtit ning hindas väga kõrgelt tema teoseid. Ta pühendas india õpetajale mitmeid tekste.
Bodongis on iseloomulikud oma eripärased rituaalid, mis hõlmavad ka dharmakaitsja Tashi Woebariga seotud rituaalseid tantse. Tashi Woebar on ahvinäoline bodong-liini peamine kaitsja.
Liini algusajast peale on tuntud häid tervendamismeetodeid ning suur osa bodong-traditsiooni õpetajatest on olnud head ravijad. Jangchup Tsemo kohta öeldakse, et inimesed paranesid pelgalt tema nägemisest. Tunti mitmeid oskuslikke ravivõtteid inimeste ja loomade nahahaiguste ning põletushaavade parandamiseks.
Koolkonna institutsioonid
Praegusajal on põhilised bodong-traditsiooni säilitajad ja edasikandjad Porong Pelmo Choedingi klooster Nepalis, Katmandus ning Tiibetis asuvad Samdingi klooster, mida juhib Dorje Phamo 12. kehastus, ning Pelmo Choedingi klooster Porongis ja Bodong E.
Lisaks tegeletakse Dharamsalas asuvas bodongi uurimis- ja kirjastamiskeskuses bodong-traditsiooni põhiliste teoste kirjastamisega ning kadumaläinud õpetusliinide otsimisega. Tänu uurimiskeskuse tööle leiti Indast Arunachal Pradeshi osariigist kuni tänapäevani bodong-traditsioonile truuks jäänud kogukond, kust on enamikus pärit Nepalis asuva kloostri noored mungad ning kuhu lähiaastatel plaanitakse kohaliku templi juurde ehitada nunnaklooster, et ka tüdrukutel ja naistel oleks võimalik süvendatult bodong-liinis harjutada ja haridust saada.
Tsering Damchoe ja Tenzin Thutop Jigdrel Rinpoche
Tänu Tsering Damchoe suurele pühendumisele ning palvetele sündis 1991. aastal Tenzin Thutop Jigdrel Rinpoche, kelle Tema Pühadus dalai-laama tunnistas 1996. aastal laama Sönam Dampa Gyaltseni taaskehastuseks. Praegu õpib noor rinpotše Sera kloostris, et vanemaks saades võtta vastutus bodong-traditsiooni säilimise ja levimise eest.