Intervjuu Tsering Damchoega
Geše Pema Dorjee võttis selle intervjuu Šveitsis juulis 1998. Sulgudes on toimetaja märkused.
Geše Pema Dorjee (geše-la): Sinu sünd pidi näitama palju heade ennete märke, kuid meie teadmatuse või huvipuuduse tõttu sellel ajal pole seda kuidagi jäädvustatud. Sa peaksid aga oma sünni kohta mäletama osa tähenduslikke märke, millest su vanemad ja ka muidu vanemad inimesed sulle on rääkinud.
Tsering Damchoe (Tsering-la): Mul ei ole märkide kohta, mis mu sünni ajal võisid ilmneda, midagi öelda ning ma ka ei mäleta neid. Siiski, mida ma mäletan, on see, et ma sündisin nii, et looteveekest oli terve. Tiibetlased peavad seda heaks märgiks. Sellel päeval, kui ma sündisin, oli taevaski selge ja sinine ning vikerkaar ilmus mu ema väikse maja juurest. Mödampa (Porongi pealiku ema) nägi vikerkaart ja ütles: “Näib, et Tsering Dolma (tema ema) on sünnitanud lapse. Hämmastav!” Ta saatis kohe teenija meie majja kontrollima, kas mu ema oli tõepoolest lapse ilmale toonud. Kui teenija poleks õigel ajal saabunud, oleksin ma surnud, sest looteveekest kattis mind paksult. Seda kuulsin oma vanematelt ja osalt vanadelt inimestelt.
Mõned vanemad inimesed ütlesid mulle ka, et väiksena kaldusin rohkem huvi tundma vaimsete asjade vastu ja mulle meeldis mängida rituaalsete esemetega ning näitasin üles huvi kujude valmistamise ja palvetamise vastu. Kolme- või nelja-aastasena jäin ma väga nõrgaks ja olin sageli haige. Mu vanemad palusid Kusho Tashi Gyaltsenilt divinatsiooni ning neile öeldi, et see oli takistus ning et ma olin bodongi suure laama taaskehastus. Ta ütles, et klooster (Pelmo Choeding) tunnustaks mind oma laamana ning et nad võtaksid mind kloostrisse. Kuid klooster ei tunnustanud mind, öeldes, et see pole võimalik. Nad vaatasid mööda tema divinatsioonist ja nõuandest. Ka teised ignoreerisid mind. Kuna olime vaesed, siis mu tervis ei paranenud ja ma olin veel pool aastat haige.
Taas palusid mu vanemad Jamang Rinpochelt divinatsiooni, kuid ta ütles sedasama, et ma olen bodong-traditsiooni suure laama taaskehastus ning et klooster ei tohiks mind ignoreerida, kuna muidu oleks mu teel palju takistusi. Ta andis mulle nime Tsering Choephel. Varem oli Kusho Tashi Gyaltsen andnud mulle nime Tsering Damchoe. Klooster eiras siiski tema divinatsiooni ja nõuannet.
Lõpuks viisid vanemad mu Napta Rinpoche juurde. Nad rääkisid talle mu halvast tervisest, kahe teise laama divinatsioonidest, sellest, kui vaesed nad olid, ning kuidas klooster laamade divinatsioone eiras. Napta Rinpoche kinnitas divinatsioone ning palus kloostril mind kui oma laamat vastu võtta. Ta ütles kloostrile, et nende teadmatus takistaks mu vaimset teed ning et ma sureksin väga noorena. Siiski ei uskunud nad tema divinatsiooni ja ignoreerisid mind. Ta ütles kloostrile, et kui nemad ei võta mind vastu, siis teeb seda tema. Ta lisas ka, et nad ei peaks mind endale nõudma, kui ma peaksin tulevikus mingeid erilisi märke näitama.
Lõpuks võttis Napta Rinpoche mu oma kloostrisse. Sain temalt ettevalmistavad õpetused ja harjutasin, kuni olin 13. Mul oli aga tunne, et ma ei veeda kogu oma elu selles kloostris ning et ma ei olnud selle kloostri laama ega õpilane. See tunne oli alati minus ning kohati tekitas see ebamugavust ja õnnetuolekut. Kuna mul polnud aga kuhugi minna, jäin Napta Rinpoche kloostrisse.
Geše-la: Palju kõrgeid laamasid on tunnustanud sind kui bodongi laama taaskehastust, kuid keegi pole teadnud, kelle taaskehastus sa oled ning kes olid su eelkäijad. Kui vestlesime varem, sain ma teada, et kord jäid sa Šveitsis haigeks ning lääne arstid kuulutasid su haiglas surnuks ning et su keha hoiti surnukuuris, kuid sa ärkasid ellu, hüüdes oma eelkäija nime. Kui täpne sa nime suhtes oled?
Tsering-la: 1990. aastal oli mul väga raske südameprobleem ja arstid kuulutasid mu siis surnuks. Mu keha viidi surnukuuri. Ma olin täiesti tuim, kuid järsku kuulsin ma kedagi ütlevat: “Ärka üles, Jangpa! Bodongi laama on siin!” Ma püüdsin üles ärgata, kuid ei suutnud oma silmi avada ega ennast liigutada. Tundsin, et sellel hetkel oli keegi Jangpa-nimeline lähedal ning jälle muutus mu meel tühjaks. Siis kuulsin taas sama häält, sellel korral oli see palju valjem. Jällegi tundsin, et keegi Jangpa-nimeline on kuskil ligidal. Hakkasin huvi tundma, kes see Jangpa võiks olla ning siis muutus kõik jällegi tühjaks. Kuulsin häält kolmandat korda. Seekord oli see nii vali, et äkitselt suutsin liigutada oma jäsemeid ja silmi, ent ruum oli pime, nii et tõusin ja jäin vaikselt voodile istuma.
Mõne aja pärast piilus üks naine ukse vahelt sisse ning oli mind nähes šokeeritud ja jooksis minema. Ta tuli aga kahe kaaslasega tagasi ning ütles, et ma peaksin pikali olema. Vaatasin ringi ega näinud Jangpat, ma ei olnud sellist nime kunagi varem kuulnud ega teadnud, kes Jangpa on. Ma ei taibanud, et see hääl oli mind Jangpaks nimetanud, kuna ma ei ole Jangpa ega polnud seda nime varem kuulnud ning uskusin, et seal oli keegi teine, kelle nimi oli Jangpa. Abipersonal kutsus arsti ning nad arvasid, et ma olen terve, ja viisid mu palatisse. Isegi kui ma olin palatis, arutlesin endamisi, kes on Jangpa.
Geše-la: Kuidas sa avastasid, et Jangpa oli bodong-traditsiooni laama?
Tsering-la: Mind hämmastas, et keegi oli mind hüüdnud nimega, mida ma varem polnud kuulnud. Polnud aga vanemaid inimesi, kelle käest selle kohta küsida. Kui Yangsi Rinpoche (laama Sönam Gyaltseni praegune taaskehastus) sündis, sain palju endeid ja nägin unenägusid tema sünni kohta, kuid siiski polnud mul aimu, kes oli Jangpa. Pärast seda, kui Yangsi Rinpoche oli troonitud, uurisin ma tema eelkäijate kohta bodongi pühakirjadest ning avastasin, et Jangpa oli Bodong Chokley Namgyali õpilane, ning tema täisnimi oli Jangpa Namgyal Draksang (1395–1475). Siis mõistsin, et olen Jangpa Namgyal Draksangi taaskehastus ning et ka seda olid divinatsioonid ennustanud, kui ma olin laps.
Geše-la: Pärast oma formaalse dharmahariduse saamist Napta Rinpochelt läksid sa Kyidrongi ja olid seal mõned aastad. Kas võiksid selle kohta midagi öelda?
Tsering-la: Nagu mainisin, ei soovinud ma kunagi veeta kogu oma elu Napta kloostris ja nõnda siis otsustasin, et lahkun Kyidrongi. Plaanisin minna Kyidrongi Samtenlingi (klooster). Teel olles sattusin paika nimega Worma ja seal oli koht nimega Dakar Taso, mille kohta osa vanemaid inimesi ütles, et Jetsun Milarepa oli seal virgunud. Siis otsustasin Dakar Tasosse jääda. Olin seal kuskil poolteist aastat ja harjutasin meditatsiooni.
Mulle öeldi, et seal on palju teisi Milarepa pühasid paiku, nii et läksin kõigisse neisse pühapaikadesse palverännakule. Olin mägedes kuskil kolm aastat. Lõpuks jõudsin kohta nimega Dolpo (väike küla Kyidrongis), kus elas vaid mõni perekond. Kui jõudsin ühe maja ette, pakkusid üks naine ja tema tütar mulle kruusiga jogurtit. Võtsin seda kui väga head ennet ja olin õnnelik, et mulle olid pakkunud jogurtit inimesed, keda ma ei tundnud ega olnud kunagi varem näinud. Võtsin jogurti vastu. Siis kutsusid nad mind sisse ja palusid, et jääksin paariks päevaks nende juurde.
Nende maja taga oli tempel. Küsisin selle kohta ning naine viis mind sinna. Ta rääkis mulle mõned lood sellest, kuidas Jigdral Rinpoche (Bodong Chokley Namgyal) oli selles templis õpetusi andnud ja mediteerinud. Tundsin, et see on mu sihtkoht ja jäin paariks kuuks sinna. Sellel ajal tundsin, et Jigdral Rinpoche oli mu lähedal. Mõnikord tundsin, et ta räägib minuga. Siis tundsin väga tugevalt, et olen bodong-traditsiooniga seotud. Kuigi mul ei olnud võimalust bodong-traditsiooni õppida, otsustasin siis, et teenin seda traditsiooni igal võimalikul viisil ja see tunne muutus väga tugevaks.
Geše-la: Pärast inimestega rääkimist ja sinu tundmist mõnda aega olen aru saanud, et sind ei huvita endale raha teenimine. Sa püüad teisi väga palju aidata. Sinuga rääkides sain teada, et oled siia kutsunud sakja, ningma ja geluki koolkonna suuri õpetajaid ning neid teeninud ja neilt igas mõttes sügavalt õppinud. Mis pani sind nõnda toimima ja mis takistab sind mõtlemast omaenese materiaalsele heaolule? Ja mis paneb sind teisi aitama?
Tserng-la: Bodong-traditsioon on kõikidele koolkondadele väga avatud ja selles on suur tolerantsus. Bodong-traditsiooni suured laamad on õppinud ilma vahet tegemata kõigi koolkondade suurtelt õpetajatelt. Kuigi mul ei olnud võimalust õppida ja teostada bodong-traditsiooni, siis pärast teadasaamist, et olen Jangpa Namgyal Draksangi taassünd, tundsin, et pean järgima teed, mida mu eelkäijad olid näidanud. Dalai-laama usub religiooni võrdsusesse ja austab kõiki eri koolkondi. Tundsin vastutust näidata teed, mille Buddha oli meie ette asetanud ja mida Bodong Chokley Namgyal näidanud.
Mis puutub teiste aitamisse, siis arvan, et igaüks tunneb end õnnelikuna, kui keegi aitab neid tol hetkel, kui nad seda vajavad. See on sama tunne, mida tunnen, kui keegi aitab mind, kui seda vajan. Mina sain tänu dalai-laama heldemeelsusele elada korralikku elu. Ma ei saa aga surres mitte midagi endaga võtta, nii et on parem see puudustkannatajatele juba praegu jagada. Kuigi ma ei tea dharma kohta palju, arvan, et puudustkannatajate aitamine on samuti budismi vorm.
Geše-la: Oleme olnud tunnistajaks, et sa olid Pelmo Choedingi kloostri selgrooks ja Nepalis leidsid abi lastele ja vanuritele, kes elasid puuduses. Kui paljusid inimesi sa aitad ja mis on toetuste peamised allikad ja põhjused aitamiseks?
Tsering-la: See algas, kui osa mu lääne sõpru tulid minu juurde, et budismi õppida ja nad tahtsid, et ma neid õpetaksin. Ma ütlesin, et budismi on lihtne õpetada, kuid selle teostamine on väga raske. Mäletan, et ütlesin neile, et ma ei saa neid õpetada ja et neil oleks raske nõnda õppida ning et mitte mingit kasu pole õpetusest rääkimisest, kui seda ei rakendata. Ma ütlesin neile, et on üks asi, mida mul on lihtne õpetada ja neil lihtne rakendada. Kui minult küsiti, mis see on, vastasin, et nad peaksid teiste vastu olema lahked ja kaastundlikud ja et kui nad suudavad seda teha, on neil lootust õppida ja teostada budismi. Ma ütlesin neile ka, et tänu Tema Pühaduse kohalolekule on paljud inimesed ulatanud abikäe tiibetlastele Indias. Ma ütlesin neile ka, et nad peaksid aitama vaeseid inimesi Nepalis, mitte ainult tiibetlasi, vaid ka kohalikke, väga puhta meelega ja mõtlemata kuulsusele, neil peaks olema tunne, et nad on aidanud teisi inimesi. Lääne toetajad näitasid selle vastu huvi üles, kuid soovisid, et keegi usaldusväärne inimene tegeleks rahaasjadega, ja palusid, et ma leiaksin selleks kellegi. Ütlesin neile, et meil on Nepalis klooster, kus on väga usaldusväärsed mungad ja et ka vanemad inimesed aitaksid, kui seda peaks vaja minema. Sealt saigi abistamine alguse ja nüüd hoolitsemegi umbes 190 lapse ja 29 vanainimese eest.
Geše-la: Kas arvad, et tegid Šveitsi kolimisega õige otsuse?
Tsering-la: Tänu Tema Pühaduse õnnistustele tunnen alati, et tegin Šveitsi kolimisega õige otsuse, sest alles pärast siia tulemist on mul olnud võimalik inimesi aidata. Kui oleksin ehk Nepali jäänud, siis kahtlen, kas oleksin elanud nõnda hea elu, võib-olla oleksin unustanud teisi aidata. Olen õnnelik, et olen siin Šveitsis.
Geše-la: Alates saabumisest olen sinult korduvalt kuulnud bodong-traditsiooni kohta ja selle kohta, kuidas majanduslikku abi leida. Sa teed bodong-traditsiooni heaks väga palju tööd, miks on see nii?
Tsering-la: Esiteks, bodongi kõrged laamad järgisid õilsat keskteed ja mitte-sektantlikku traditsiooni ning austasid kõiki teisi tiibeti budismi traditsioone. Tema Pühadus dalai-laama on järginud ja õpetanud sedasama teed. See on väga oluline ja tuli mu juurde kõigepealt meie traditsiooni laamade kaudu. Olles osa sellest traditsioonist, tundsin vastutust seda tol nii kriitilisel ajal kaitsta. See on ehk halb karma, et bodong-traditsioon on kadumas. Teine põhjus on, et kui Tema Pühadus külastas 1984. aastal Šveitsi, olin ma just tagasi tulnud kolmekuuliselt puhkuselt Nepalist – siis otsustasin esitada talle bodong-traditsiooni ajaloo. Palusin Tema Pühaduselt erilist audientsi, mille ma ka sain. Esitasin talle Pelmo Choedingi ja selle sügisese religioosse festivali ajaloo.
Tema Pühadus ütles mulle: “Olen otsinud kõikjalt. Uurisin palju kordi bodong-traditsiooni kohta ka religiooniministeeriumist, kuid kellelgi polnud sellest õrna aimugi. Nüüd avastan alles tegelikult, et sa peitsid end väga kauges paigas!” Ta oli mind nähes väga rahul. Ta küsis, kas meil on klooster, ning vastasin, et meil pole mitte midagi. Siis ütles ta: “Te peate ehitama kloostri, väikese, te ei vaja suurt. Te ei tohiks lasta sellel traditsioonil hääbuda; see on väga kallihinnaline ja kasutoov. Kui vajate majanduslikku abi, siis aitan teid.” Ma tundsin, et Tema Pühadus oleks justkui selle traditsiooni vastu väga suurt huvi üles näidanud ja nägi selles üllast eesmärki; sest kui Tema Pühadus ütleb, et midagi peaks tegema, peab see olema hea, ja kui ta ütleb, et midagi ei peaks tegema, on see halb. Selle tulemusel tundsin, et pean bodong-traditsiooni suhtes võtma suurema vastutuse. Põhiliselt pingutavad Porongi inimesed Nepalis traditsiooni heaks ja mina omalt poolt olen otsustanud neile täielikult abi osutada.
Geše-la: Meil on minevikus olnud nii palju bodongi õpetajaid ja see traditsioon on kloostrite õppimiskeskuste ja eralduskeskuste mõttes igale poole levinud. Viimastel aegadel on see aga alla käinud ja nüüd on väga kriitilises seisus. Ei soovi sellega süüdistada bodong-traditsiooni eelmisi elushoidjaid, kuid sinu enda kogemuse põhjal – mida sa arvad, mis on selle allakäigu peamised põhjused, ja kuidas saaksime bodong-traditsiooni elavana hoida?
Tsering-la: Loomulikult pole bodong-traditsiooni hääbumises kedagi süüdistada. Arvan siiski, et selle traditsiooni elushoidjaid olid lühinägelikud ega mõelnud kunagi selle õpetuse alalhoidmisele, säilitamisele ja levitamisele. Lisaks sellele taassündis enamik selle traditsiooni laamasid vaestesse peredesse ning seetõttu kloostrid ignoreerisid neid. Niisugused teod mädandasid meie traditsiooni voorusi ja praegu olemegi sellises olukorras. Mulle tundub nii. Kuid usun, et praegu – tänu Tema Pühaduse õnnistustele – hakkab see traditsioon taas levima, täpselt nagu see toimus rohkem kui 700 aastat tagasi. Praegu paistab kõik traditsiooniga seonduv hästi sujuvat. Eriti laama Sönam Gyaltseni taas tulek, mis oli kõigi nende palvete tulemus, mida olen väga pikka aega teinud. Ka Tema Pühadus dalai-laama on tema taassündi tunnustanud. Sellised heaendelised märgid on andnud mulle suurt lootust bodong-traditsiooni elustamiseks ja ma usun, et see õnnestub.
Geše-la: Märkasin, et oled füüsiliselt väga nõrk. Tunnen, et see on nõnda teadmatuse tõttu, mida klooster sinu suhtes üles näitas, kui nad ei võtnud sind vastu kui oma laamat ja kuna sulle ei antud võimalust õppida bodong-traditsiooni. Mis sa ise arvad, mis on põhjus, et oled nõnda nõrgaks muutunud?
Tsering-la: Ma ei usu, et see on põhjus. Pean läbi käima oma eelmistes eludes tehtud halbade tegude karmalised tagajärjed. Ma ei tunne siiski alati, et olen haige ja nõrk. Tegelikult olen õnnelik, et kannatasin selle haiguse tõttu. Nõrk olemine motiveerib mind bodong-traditsiooni teenima. Aastaid tagasi otsustasid arstid, et ma olen surnud, ja viisid mu surnukuuri, ent olen viimased neli aastat ikka veel elus olnud. Arvan, et see tähendab, et mul on veel aega järel, teenimaks bodong-traditsiooni, ja see on mu hea karma. Ma ei usu, et see on halb märk. Teatud mõttes, arvan, on see hea, et mind ei tunnustatud varases eas kui laamat. Suure tiitli omamine ja mitte millegi tegemine oleks olnud veider. Nüüd teen seda, mida suudan, ja kui ma ka ei suuda alati töötada, siis mitte keegi ei süüdista mind selle pärast.
Geše-la: Ma ei hakka sinu käest bodongi koolkonna uue taassünni kohta midagi küsima, kuna sa saatsid kloostrisse ja Porongi kogukonnale selle kohta kasseti. Võin info sealt võtta, kuid minu teada saatsid sa varem Nepali kaks väikest ümbrikku dharmakaitsja ees ennustamiseks ning tõid neist ühe tagasi, kuid teise hävitasid. Mis oli neile paberitele kirjutatud ning miks seda nii salajas hoiti?
Tsering-la: Kui olin väike, peeti mind nende heaendeliste märkide pärast, millega mu vanemad kokku puutusid, ja kolme kõrge laama divinatsioonide tõttu bodong-traditsiooni üheks kallihinnaliseks laamaks. Nii et ümbrikus oli paber, millel küsimused, kas need divinatsioonid olid õiged või mitte, ning kui olid, siis kas võiksin bodongi koolkonda edukalt teenida. Soovisin ja palvetasin alati, et enne minu surma tuleks teine bodong-traditsiooni laama, selleks et traditsiooni elavana hoida. Nõnda küsisin, kas see on võimalik või mitte. Ning küsisin ka, kas peaksin jätkama tegevust bodong-traditsiooni heaks.
Vastused neile küsimustele oli positiivsed selles mõttes, et need ütlesid, et peaksin jätkama seda, millega olin tegelenud, ja et see on edukas. Hoidsin seda salajas, kuna oleks olnud üsna kummaline inimestele sellest rääkida. Arvasin ka, et inimesed ei võtaks seda tõsiselt. Mõtlesin, et peaksin selle endale hoidma ja jätkama oma tööga ning kohuse täitmisega. Veel arvasin, et kui ennustus oleks vale olnud, siis oleksin bodong-traditsiooni teeninud, et iseenda heaks voorusi arendada. Need olid kaks võimalust, mis valisin. Minu jaoks ei ole see, mis inimesed ütlevad – kas olen laama või ei ole –, nii oluline kui märgid ja jumalike olendite ennustused.
Geše-la: Mul ei ole sobilik seda küsimust esitada ja ma ei tea, kas sa vastad, ent palusin alguses, et sa ei peidaks fakte ega informatsiooni. Pigem aitaks see tuleviku mõttes meil paremini õpetust teostada. Kas jagaksid palun oma vaimseid kogemusi, mis sul on olnud seoses dharmakaitsja Tashi Woebariga?
Geše-la: Polegi vist tiibetlasi, kes oleks dalai-laama vastu. Räägi mulle unenäost, mida sa Itaalias nägid, ning mis Tema Pühadusel oli selle kohta öelda?
Tsering-la: Mis puutub Tema Pühadusse, siis ma ei usu, et on kedagi, kes teda ei austa, kuid on võimatu öelda, et pole üldse mitte ühtegi inimest, kes teda ei austaks. On osa kummalisi inimesi, kes teda ei austa. Mis puutub minusse, siis austan Tema Pühadust läbi ja lõhki ja ta on alati mu suhtes väga heatahtlik olnud. 1982. aastal, kui Tema Pühadus Itaaliat külastas, oli meie komiteel tema juures eriline audients. Ma olin Itaaliasse läinud päev varem ja end hotellituppa registreerinud. Nägin seal unenäo, et Tema Pühadus õnnistas mind audientsi ajal, asetades mu pea kohale vaasi, samal ajal kui minusse voolas riisiviin. Rääkisin sellest unenäost oma õele, ent tema ei võtnud seda tõsiselt.
Ta ütles, et olin seda und näinud, kuna olin liiga palju audientsi peale mõelnud. Järgmisel päeval, kui olime audientsil, rääkis Tema Pühadus meile unenägudest ja sellest, et mõnikord need täituvad, eriti need, mida näeme koidikul. Ta ütles meile, et peaksime oma unenägudega katsetama. Siis tundsin, et mu unenäod täituvad ja pidasin seda konkreetset und väga väärtuslikuks. Hiljem audientsil ütles dalai-laama, et annab mulle mõned õnnistused. Meie audients toimus sama aasta augustis ning novembris sain temalt õnnistuse – sain Tema Pühaduselt pildi, mis oli tehtud tiibeti uue aasta esimesel päeval ning millel ta hoidis oma käes vaasi ja tegi trinchoel’i ohvit Palden Lhamole. Ta kirjutas pildile mu nime ja lisas oma allkirja. Olin ülirõõmus ning ei suutnud hoida tagasi pisaraid, mis mööda mu nägu alla voolasid. Sellest alates hakkasin oma unenägudega katsetama ja neisse uskuma.
Geše-la: Olen tundnud, et su lääne sõbrad võtavad sind kui mõnda üleloomulikku olendit. Ja näib, et sul on palju sõpru, kes sind austavad ning kuulavad, kuigi on palju teisi laamasid suurte tiitlitega. Sul on sõpru kõigilt elualadelt. Mis sa arvad, milliseid omadusi nad sinus näevad?
Tsering-la: Kuigi mul pole neile midagi kõrget õpetada, arvan, et meeldin neile oma pühendumise, aususe ja ka otsekohese loomuse tõttu. Kui iganes nendega räägin, väljendan neile tõelikult seda, mis mu meelde tuleb. Kuigi ma ei suuda neile dharmatunde anda, olen neile rääkinud lahke ja kaastundlik olemise positiivsest mõjust ja vastupidise negatiivsest mõjust. Ma räägin selliseid asju ja need meeldivad neile väga. Ma ei tea, kas see on tõsi, ent nad ütlevad, et minuga rääkimine ravib nende haigusi ja koos olemine muudab nende meele kergeks. Arvan, et see on üks põhjus, miks neile meeldin. See võib nii olla, ent võib ka mitte, ma ei tea. Aga seda nad ütlevad. Ehk tunnevad nad end paremini, kuna räägin nendega rahulikult ja pehmelt. Üks põhjus on, et pean väga hoolikalt arvet raha üle, mida kasutatakse Nepalis inimeste aitamiseks, ning nad hindavad seda väga.
Geše-la: Sa teed ka divinatsioone, näiteks kui üks poiss kadus, püüdsid sa teda leida, ütlesid tema otsijatele riiete värvi, mida poiss kandis. Kas teed divinatsioone, kuna oled kaugelejõudnud, või teed neid oma eelkäijate abiga?
Tsering-la: Ma ei ole ise, tehes divinatsioone, midagi saavutanud, nii et arvan, et see on ilmnenud mu eelkäijate abiga. Inimesed tulevad mu juurde ja paluvad divinatsioone ning nõnda ma neid teen ja nad arvavad, et enamik divinatsioonidest lähevad täide.
Geše-la: Kui harilikult divinatsiooni tehakse, siis näitab see ainult mingisse suunda, kuidas saad sa aga teada, milliseid riideid see konkreetne inimene kannab ja kas ta on mingi maja lähedal või mitte?
Tsering-la: Ma ei saa selle kohta midagi öelda, ehk on see nii hea karma tõttu, mida eelmistes eludes olen teeninud. Ma ei tea selgesti, kuidas see toimub. Ehk ühtib mu divinatsioon selle olukorraga.
Geše-la: Kui sa olid haiglas, siis oli sul visioon ühest bodongi majast ja sa palvetasid, et võiksid järgmises elus sündida bodong-traditsiooni järgijaks. Ma arvan, et see on väga oluline tõend, et oled bodongi laama. Kas võiksid midagi selle kohta öelda?
Tsering-la: Arvan, et see on midagi eelmisest elust, sest muidu ma poleks, seda maja (oma visioonis) näinud ega teaks midagi Bodong E piirkonna kohta. Kuid ma sünnin sellesse bodongi majja ja mul on sellest olnud ka visioon, isegi kui ma peaksin järgmises elus olema kass või koer. Ma olen seda maja korduvalt nägemustes näinud ja iga kord, kui näen seda maja, olen väga õnnelik. Tundsin, et see on minu maja ja et olen poiss, kes seal elab, olen ka visioonis näinud, et hellitan selles majas karjaloomi. Tunnen, et isegi kui ma poleks selles elus bodongpa olnud, siis oma järgmises elus sünnin bodongi perekonda, kuigi mul endal pole vähimatki arusaama bodong-traditsioonist. Arvan, et see on see lähedustunne, mis mu eelkäijatel on bodong-traditsiooni suhtes olnud, et muutun iga kord emotsionaalseks, kui sellest kuulen.
Geše-la: Kas võiksid mulle midagi öelda selle foto õigsuse kinnitamise kohta, mille üks su lääne sõber oli teinud külaskäigul Tiibetisse?
Tsering-la: 1993. ja 1996. aastal külastasid osa mu lääne sõpru Tiibetit ja ma palusin neil sellest majast pilti teha. Andsin neile selle maja põhjaliku kirjelduse. Nad ei suutnud seda aga leida ja nõnda mõtlesin, et seda polegi olemas, ent nägemus majast oli minuga alati kaasas. Sellel aastal külastas üks mu sõber samuti Tiibetit. Ma ei palunud tal seda maja otsida, kuna unustasin seda mainida. Tagasi tulnud näitas ta mulle mõningaid slaide ja ma nägin ühel neist seda maja. Palusin tal seda uuesti näidata. See oli sama maja, millest olin visioone näinud. Mind täitis suur rõõm. Palusin tal seda pilti üha uuesti näidata ja ta muutus uudishimulikuks, et miks tahtsin seda uuesti vaadata. Ta on mu väga vana sõber ja väga usaldusväärne. Nõnda ütlesin talle, et olin sellest majast pikka aega visioone näinud ja olin alati palvetanud, et võiksin oma järgmises elus sellesse majja taassündida. Ta küsis, kas teadsin, kellele see kuulus, ning vastasin, et olin alati tundnud, et see kuulub mulle.
Geše-la: Ma kuulsin, et rohkem kui miski muu meeldivad sulle palvehelmed ja et sa ostad neid väga palju. Kas arvad, et sulle meeldivad palvehelmed oma eelkäijate tõttu?
Tsering-la: Ma ei tea, kas sellel on mu eelkäijatega mingit tegemist, kuid isegi kui olin laps, armastasin palvehelmestega mängida. Tegin ka savist palvehelmeid. Lõhkusin ka oma õe käevõrud ja tegin pärlitest palvehelmed. Ma ei suutnud vabaneda oma kinnisideest palvehelmeste suhtes isegi siis, kui suureks kasvasin. Kuulsin Sherpa laamalt, et Napta Rinpoche oli osa oma munkadele rääkinud, et mu endise toa seinal oli mu palvehelmeste kujutis alates sellest, kui need vastu seina heitsin. Ma ei ole seda näinud, nii et ei tea, kas see on tõsi või mitte, kuid nii räägitakse. Ma meeldin Sherpa laamale väga, kuna nüüdseks surnud rinpotše rääkis talle minust ja Sherpa laama pidas mind eriliseks olendiks. Kuid ma ei mäleta midagi sellest, nagu oleksin oma palvehelmed vastu seina heitnud. Ma ei saa kindlalt öelda, et mulle meeldivad palvehelmed just mu eelkäijate tõttu, kuid tean, et olen neid lapsest peale armastanud.
Geše-la: Nüüd kui bodong-laama Sönam Gyaltsen on taassündinud ja on veel väga noor, kas oled kloostris kuidagi korraldanud noore laama kasvatuse ja hariduse?
Tsering-la: Ma ei ole sellele palju mõelnud, kuid ma palvetan alati, et tema teod oleksid sama suured, kui olid tema eelkäijate teod – kui mitte suuremadki. Kui iganes võtame ette mingeid samme, peaks vundament olema väga tugev, ent meil pole kloostris praegu head administratsiooni ja see paneb mind vägagi muretsema. Mis aga puudutab noort rinpotšet, siis ta on tulnud siia sellesse ellu ja praegu ei tunneta ma mingeid takistusi. Kuid arvan, et enne kui rinpotše suureks kasvab, peaksime kloostris õigel viisil distsipliini paika saama, sest muidu moodustub sellest tulevikus suur probleem ja see on praegu mu kõige suurem hirm. Ma palvetan alati, et võiksin surra alles siis, kui kloostis on kõik korda saanud.
Geše-la: Bodong-traditsioon on pikki aastaid hääbunud. Mis sa arvad, mis on kõige olulisem, millele keskenduma peaksime?
Tsering-la: Kõigepealt peaksime keskenduma kloostri õigele haldamisele ja tundide korraldamisele ning siis teostama selle, mille Bodong Chokley Namgyal on ette kirjutanud. Arvan, et siis toimitakse bodong-traditsiooniga sobivalt.
Geše-la: Kas Pelmo Choedingi kloostri ehitamine on olnud edukas bodongi iidse traditsiooni säilitamisel?
Tsering-la: Arvan, et kuni praeguseni – pärast Pelmo Choedingi kloostri valmimist – oleme olnud edukad. Meil on õnnestunud kokku koguda mungad ja kokku tuua ka bodong-traditsiooni järgivad inimesed. Ma arvan, et see kõik on läinud nii tänu õnnistustele, mis on tulnud bodong-traditsiooni elustamisest. Varem olime kõik pillutatud üle Nepali ja India. Nüüd on meil võimalik pidupäevadel kokku tulla ja koos neid tähistada. Lisaks sellele on meil olnud võimalik pidada ühendust eri kloostritega, nagu E ja Samdingi klooster (Tiibetis). See kõik on olnud võimalik tänu sellele, et saime kloostri ehitada.
Geše-la: Eksiilis on saanud Pelmo Choedingi kloostrist bodong-traditsiooni kese. Kas tahate moodustada samasugust struktuuri, nagu see oli Tiibetis, või tahate teha muudatusi?
Tsering-la: Ma palvetan alati, et õpetus püsiks selline, nagu bodongi suured õpetlased seda on õpetanud, kuid palvetan ka, et selle haldamine ei jääks samaks, kuna meie eelkäijad tegid palju vigu. Ma arvan, et nad olid kloostri haldamises vägagi halvad. Nad ei mõelnud kunagi õpetuse elushoidmisele ega teinud kunagi tõsist tööd, et õigel viisil nooremat generatsiooni juhtida. Nad mõtlesid vaid, kuidas ise õpetust teostada, ning eeldasid, et noorem sugupõlv teostab õpetust omapäi. Kui selline asi juhtuks uuesti, siis ma ei usu, et bodong-traditsioon jääks püsima. Ma palvetan alati, et midagi sellist ei juhtuks.
Geše-la: Nagu Vashubandu ütles, sõltub buddha õpetus ainult vinaja traditsioonist. Kui on tugevad vinaja traditsioonid, siis on ka buddha õpetus. Samamoodi, usun, et ka sinul on sama nägemus Pelmo Choedingi kloostrist, et seal oleks tugev alus vinajas pluss peamised budistlikud tekstid, traditsioonid, Bodong Chokley Namgyali kogutud õpetused ja tantraharjutusedki.
Tsering-la: Täpselt, loodan ja palvetan, et see nii läheks. See on parim meetod kõiki olendeid aidata. Ilma mingisuguse eelarvamuseta mis tahes religiooni, ühiskonnaklassi, hea ja halva ning muu sellise suhtes. Just seda on väljendanud eelkäijad ja see on mu palve ja lootus.
Geše-la: Olen nüüd lõpetanud kõigi küsimustega, kuid palun lisa midagi olulist, mille võisin unustada või välja jätta.
Tsering-la: Jah, kõige olulisem on paluda sind, Pema-la, et läheksid Pelmo Choedingi kloostrisse ja teeniksid seal niipea kui võimalik. See on mu ainus palve.