Lugemist põhiliste budistlike ideede kohta
All, vasakult paremale: Nāgārdžuna, Tsongkhapa, Atīša
Siin osas on lugemiseks ja mõistmise avardamiseks toodud erinevaid õpetustekste. Nende autoriks on enamasti kaasaja õpetajad ning kuigi nende tekstide stiil ja raskusaste on mõnelgi juhul üsna erinev, annavad need edasi üht ja sama Buddha õpetust. Tekstid on jaotatud kahte ossa: lam-rim ja mitmesugust. Kuigi lam-rim'i ehk tee astmete alla võiks koondada kõik õpetused, sest iga antud õpetus on seotud ühe või teise astmega teel virgumisse, on siinkohal lisatud lam-rim'i teema alla tekstid, mis puudutavad pigem traditsiooniliselt tee kolme peamist aspekti – eetikat ja loobumist; kaastunnet ja bodhitšittat ehk virgumismeelt; tarkust ehk õiget tühjusnägemust – nagu laama Tsongkhapa need esitas. Tekstide temaatiline järjekord tugineb Tsongkhapa peamise teose Suur tee astmete käsitlus ehk Lam-rim chen-mo ülesehitusele. Mitmesugust alla on koondatud erineva sisuga ja just ka läänemaisele mõtteviisile budismi lähemale toovad õpetustekstid.
Budism on kogemus, kuid see kogemus peaks käima käsi-käes mõistmisega, nii et siingi kehtib Buddha õpetatud kesktee. Kogemus ilma mõistmiseta võib viia segadusse ja uutlaadi kiindumisse, kus püütakse jõuda sama kogemuseni, nägemata, et iga kogemus ilmneb loodud põhjuste ja tingimuste kohtumisel; või siis teisest küljest, kui õpetuse mõistmine jääb teoreetilisele tasandile, võib see teadmine hoopis kannatust ja rahulolematust suurendada, sest ollakse nõus õppima, ent mitte tegelikult oma hoiakuid ja mõttemaailma muutma – nõnda haigutab teadmise ja tegeliku, igapäevase kogemusliku elu vahel suur kuristik.
Vajalik on tasakaalukas ja mõtestatud lähenemine, nõnda et pärast mõnda aega kestnud pingutamist ja püüdu õpetust mõista ei loobutaks, vaid jätkataks harjutamist, sest meel puhastub tasapisi. Arukas lähenemine õpetusele võimaldab kõrvaldada ka erinevad kahtlused: kas mul on võimalik muutuda, kas õpetus toimib tegelikult, on seda võimalik teostada ka praegusajal jne. Lõplikus mõttes ei saa kõrvaldada kahtlusi ükski raamat ega teine inimene, vaid igaühel endal tuleb oma elus näha, kas ja kuidas Buddha õpetatu peab paika. Seepärast ütleski Buddha inimestele, et ärgu nad uskugu pimedalt midagi seepärast, et see on ühiskonnas valitsev nägemus, traditsioon, kirjas pühakirjades või isegi kui tema, Buddha, ise on seda öelnud, vaid uurigu nad ise järele ja katsetagu, kas õpetus peab paika või mitte – just nagu kullaotsija katsub kõikvõimalikel viisidel järele leitud kullatükki, et saada teada, kas tegemist on ikka hinnalise metalliga – ta ei rahuldu ainult teiste sõnadega, et see on kuld.