Kagjü
Ajalugu ja koolkonnad
Kagjü juhiste algupärane õpetaja oli buddha Vadžradhara; ta andis õpetuse edasi suurele õpetajale Tilopale (988–1069), kes oli üks 84st india mahasiddhast. Tiibetisse jõudis see õpetusliin ühelt poolt tema õpilaselt Nāropalt (1016–1100) tõlkija Marpa Chökyi Lodoele (1012–1099) ja kahelt virgunud daakinilt – Nāropa kaaslaselt Nigumalt ning Virūpa õpilaselt Sukhasiddhilt Khyungpo Naljorile (978–1050). Kagjü liini nimi, mis tõlkes tähendab 'sõnade kett' (tb bka' rgyud) tuleb sellest, et traditsioonis rõhutatakse õpetajalt õpilasele edasi antud suuliste juhiste tähtsust.
Marpa/dakpa kagjü
Tiibetlasest tõlkija Marpa rändas kolm korda Indiasse ja käis neli korda Nepalis, et saada õpetusi. Marpal oli 108 vaimset õpetajat. Peamised õpetused sai ta aga Nāropalt ja Maitrīpalt. Marpa sai Nāropalt tantraõpetuste pärimusliini Neli volitatud liini (bKa' babs bzhi), mis selgitab 1) teadvuse siirdamist ja illusioonikeha, 2) unejoogat, 3) selge valguse meele joogat ja 4) sisemise soojuse ehk tummo joogat. Nāropa sai need õpetused Tilopalt.
Marpa tõi õpetused Tiibetisse ning andis need edasi oma tähtsaimale õpilasele Milarepale (1040–1123), kes on kõige kuulsam joogi – ta jõudis ühe elu jooksul virgumiseni ja on seetõttu tänapäevani paljude harjutajate suur eeskuju ja innustaja. Milarepast sai Marpa meditatsiooni-pärimusliini hoidja. Ngog Choku Dorjest, Tsurton Wangeyst ja Meton Chenpost said Marpa õpetus-pärimusliini hoidjad. Nii sai alguse kagjü liini kloostrite filosoofiliste õpetuste (bshad grva) ja meditatsiooniõpetuste (sgrub grva) kaheosaline süsteem.
Milarepa õpilastest on tuntuimad Gampopa (1084–1161), keda kutsuti ka nimega Dagpo Lhaje, ja Rechungpa (1084–1161). Gampopa sai Milarepalt mahāmudrā ehk suure pitseri õpetused ja Nāropa kuue dharma õpetused (tuntud ka kuue jooga õpetustena) ning ühendas need üheks pärimusliiniks, mida hakati kutsuma dakpa kagjüks – seda peetakse kagjü traditsiooni emaliiniks. Tänu sellele, et Gampopa oli astunud mungaks kadam-liinis ning õppinud enne Milarepa õpilaseks saamist mitmete kadampa õpetajate käe all, ühendas ta mahāmudrā traditsiooni kadampa-suuna astmelise tee õpetustega. Tema Vabanemise kalliskiviehe on oluline teos astmelist teed selgitavas tiibeti kirjanduses. Esimene pantšen-laama Lobsang Chökyi Gyaltsen (1570–1660) ühendas kagjü mahāmudrā liini geluk-traditsiooniga ja seda tuntakse geluk-kagjü mahāmudrā süsteemina.
Dakpa kagjü traditsioonist sündis neli suuremat alakoolkonda, millele panid aluse Gampopa õpilased. Zhang Yudakpa Tsondu Dakpa (1123–1193), kelle peamine õpetaja oli Gampopa õpilane Wangom Tsultrim Nyingpo, pani aluse tšalpa kagjü liinile. Laama Zhang asutas ka Gungthangi kloostri.
Barom Darma Wangchuk pani aluse barom kagjüle ja ehitas Baromi kloostri – selle järgi sai traditsioon oma nime.
Phagmo Trupa Dorje Gyelpo (1110–1170) pani aluse phagtru kagjüle. Enne Gampopa juurde õppima asumist oli ta Sachen Kunga Nyingpo õpilane. Temast sai Gampopa tähtsamaid õpilasi ning ta oli eriti tuntud mahāmudrā õpetuste mõistmise ja edasiandmise poolest. Paljud tema õpilased, nagu Taglung Thangpa, Kalden Yeshi, Ling Repa Pema Dorje, Jigten Gonpo ja Kher Gompa, teostasid õpetused väga sügavalt. Phagmo Trupa ehitas Phagmo piirkonda kloostri, mida hiljem hakati kutsuma Densa Thil. Tema õpilastest lähtus kagjü kaheksa väiksemat alakoolkonda.
Traditsiooni peamine klooster oli Kesk-Tiibetis asuv Tsurphu. Pärast pagulusse põgenemist on traditsiooni keskuseks ja tähtsaimaks kloosterülikooliks Rumtek, mis asub Sikkimis Indias. Tänapäeval on liin laialt levinud ja kõikjal maailmas on loodud sadu keskuseid. Karma kagjü praegune pealaama on Tema Pühadus 17. karmapa Ogyen Drodul Trinley Dorje.
Phagdu kagjüst tekkis kaheksa alakoolkonda. Drikung Kyopa Jigten Gonpo (1143–1217) aluse pandud drikung kagjü liini juhatab praegu 37. Drikung Kyabgon Chetsang (s 1946). Taglung kagjüle pani aluse Taglung Thangpa. Selle koolkonna praegune pealaama on Sikkimis elav Shabdrung Rinpoche. Choje Gyare Yeshe Dorje, keda tuntakse ka nimega Ling Repa, pani aluse drukpa kagjüle, mida juhib 12. Drukchen Rinpoche, kelle klooster asub nüüd Indias, Darjeelingis.
Kaheksast alakoolkonnast on praeguseni säilinud vaid kolm. Kahjuks on teised kagjü alakoolkonnad, nagu Phagmo Trupa vennapoja Rinpoche Gyaltsa asutatud trophu, Marpa Rinchen Lodoe asutatud martsang, Yelpa Yeshe Tsegi asutatud yelpa, Chökyi Sengey asutatud šungseb ja Yeshi Senge asutatud yamzang kagjü, lakanud eksisteerimast eraldiseisvate süsteemidena – nende õpetusliinid on sulandunud teistesse kagjü alakoolkondadesse.
Šangpa kagjü
Šangpa kagjüle, mis on teine algupärane kagjü liin, pani aluse suur joogi Khyungpo Naljor (978–1079). Pidades Tiibetis saadud õpetusi ebapiisavaks, rändas Khyungpo Naljor Nepali, kus kohtas ācārya Sumatit. Temalt õppis Khungpo Naljor tõlkimist, seejärel reisis joogi Indiasse, kus ta sai 150 õpetlaselt-adeptilt õpetusi. Tänu sellele teostas ta täielikult nii esoteerilised kui ka eksoteerilised õpetused ning nendega seotud meditatsiooniharjutused. Tema peamised õpetajad olid Sukhasiddhi, Rāhulagupta ja Niguma, Nāropa kaaslane. Lisaks sellele, et ta kuulis inimkehas olevatelt õpetajatelt õpetusi, sai ta ka daakinitelt õpetusi. Naasnud Tiibetisse, andis ta kadampa õpetajale Langri Thangpale mungatõotused.
Kooskõlas daakinite ennustustega asutas Khyungpo Naljor Yeru Shangi Kesk-Tiibetisse Shang-Shongi kloostri. Nõnda saigi tema loodud traditsioon nimeks šangpa kagjü. Hiljem asutas ta veel mitmeid kloostreid: liini algusaegadel oli Tiibetis rohkem kui sada sellesse traditsiooni kuuluvat kloostrit. Kuigi suurel joogil oli palju õpilasi, andis ta Niguma õpetused edasi ainult ühele õpilasele, nimelt Mochokpale.
Šangpa liini nimetatakse sageli salajaseks liiniks, kuna Niguma ütles Khyungpo Naljorile, et neid õpetusi tuleb esimesed seitse põlvkonda (alates buddha Vadžradharast ja Nigumast) edasi anda vaid ühele õpilasele. Mochokpa andis liini edasi Kyergangpale, too omakorda Rigongpale, kes andis selle oma õpilasele Sangye Tönpale. Neid esimest seitset õpetajat tuntakse šangpa seitsme suure kalliskivina. Sangye Tönpa oli esimene, kes andis need juhised rohkem kui ühele õpilasele.
Kuigi šangpa kagjü õpetusi hinnati väga kõrgelt ning neid harjutasid erinevate koolkondade järgijad, ei loodud suurte kloostrite ja tülku-süsteemiga institutsiooni. Õpetusi anti edasi väikestes eralduskeskustes, kuni Jamgön Kongtrul kogus 19. sajandil kokku olemasolevad ülekandeliinid ning kindlustas nende püsimajäämise. Liini ülekandeid on ka sakja koolkonnas ning teistes kagjü koolkondades. Tsongkhapa, geluk-koolkonna alusepanija, sai Buton Rinchen Drupi kaudu Guhyasamāja-tantra liini ning ta teostas mitmed šangpa liini õpetused.
20. sajandil levisid tänu suurele meditatsioonimeistrile Kalu Rinpochele šangpa liini õpetused üsnagi laialdaselt – ta oli ka üks esimesi tiibeti õpetajaid, kes tuli läände õpetusi andma. Kalu Rinpoche andis šangpa liini edasi Bokar Rinpochele. Too sai omakorda õpetajaks Kalu Rinpoche taaskehastusele, kes sündis 1990. aastal.
Traditsioonile iseloomulik
Kagjü liinis harjutatakse nii suutra kui ka tantra olulisi õpetusi, ent eriti keskendutakse vadžrajaana ja mahāmudrā õpetustele. Selles liinis on kaks peamist teed: oskuslike vahendite ja vabanemise tee.
Oskuslike vahendite tee
Teostamise astmel õpetatakse peamiselt anuttarayoga ematantrat, mida tuntakse nime all Nāropa kuus dharmat (sageli ka Nāropa kuus joogat). See hõlmab õpetused 1) tummost ehk sisemise soojuse tekitamisest; 2) illusioonikehast, millele on iseloomulikud buddha omadused; 3) unejoogast, milles harjutaja õpib olema uneseisundis teadvel; 4) selgest valgusest, millega mõistetakse tühjust; 5) bardo ehk vaheolu joogast, mis valmistab mediteerijat ette surma ja taassünni vahelisteks kogemusteks ning 6) phowast ehk teadvuse ülekandmisest, millega jõutakse võimeni siirdada teadvust.
Vabanemise tee
Vabanemise tee tähendab mahāmudrā ehk suure pitseri, kagjü traditsiooni kõrgeima meditatsiooniharjutuse teostamist. Gampopa liinis on kolm meetodit mahāmudrā juhiste andmiseks ehk mahāmudrā kolm tüüpi: suutra, mantra ja olemuse (snying po lugs) mahāmudrā. Nende kõigi õpetamise eesmärgiks on, et harjutaja jõuaks meele tõelise loomuse vahetu mõistmiseni. Mahāmudrā-süsteem, mis on veidi erisugune kõigis kagjü koolkondades, järgib aluse, tee ja vilja astet.
Šangpa kagjü erijooned
Šangpa põhiõpetused moodustavad viis tsüklit:
Nigumalt tuleb Viis kuldset dharmat (gser chos sde lnga); Sukhasiddhilt kuus joogat ja mahāmudrā; Maitrīpalt kuuekäelise Mahākāla harjutus (mis levis hiljem teistesse koolkondadesse); Abhayalt viis tantrajumalust, mis hõlmab anuttarayoga-tantra põhilised jumalused: Cakrasaṃvara, Guhyasamāja, Mahāmaya, Hevadžra ja Vadžrabhairava; Rāhulalt nelja jumaluse ühendharjutus. Need õpetused on ülekande süda ning šangpa kolme aasta eralduste harjutused.
Viis kuldset dharmat
Viie kuldse dharma juureks on Niguma kuus dharmat, mis on väga sarnased Nāropa kuue dharma õpetusega. Tüveks on Amuletikarbi mahāmudrā, oksteks on tavaliste ilmingute teele ülekandmise kolm meetodit, õiteks on Khecari valge ja punane vorm ning viljaks on mõistmine, et meel on surematu ja eksimatu.
Niguma kuus dharmat
Kõigepealt puhastab inimene, kes on väestamiseks vaimselt küps, valmis saama kuue dharma õnnistused ning on hästi teostanud eelharjutused, end silbi A loodud puhastava tühja alaga. Illusioonikeha-jooga abil lahustuvad loomulikult kiindumus ja vastumeelsus; unejooga abil puhastub välja peenekoeline segadus; selge valgusega hajutatakse teadmatus. Nende nelja abil kõrvalduvad meeleplekid. Ülejäänud kahte: teadvuse ülekandmist, millega jõutakse buddhasusse, kui seda ei saavutata eluajal, ja vaheolu, millega teostub saṃbhogakāya, teostatakse meditatsiooniharjutustena, et need, kellel jääb vajaka tarmukusest ja pälvimustest, vabaneksid vaheolus.
Mahāmudrā
Khyungpo Naljor kandis kaelas amuletikarbikest paberile kirjutatud vadžravärssidega, mida pole võimalik mõistuspärastada, ning nõnda saidki juhised nimeks Mahāmudrā amuletikarbi juhised. Loomuliku keha, kõne ja meele asetamise eelharjutuste abil jõutakse kõigepealt meelerahuni ning siis teostatakse analüüsiv vaatlus. Siis võimaldab teemandisarnane ürgne teadlikkus näpata põhiharjutuse käigus vilksatuse mahāmudrā'st, mis kõrvaldab kõik kahtlused meele loomuse kohta. Harjutuse lõpus suudetakse alal hoida loomulikult esile tulnud trikāya't ning väljendub täielikult mahāmudrā.
Kolm Ülekandjat
Kandes teele üle kõigi näivuste, helide ja mõtete ilmingud, taibates, et need on olemuslikult guru, jumalus ja illusioon, mõistetakse selguse ja tühjuse ühendust ülima õndsusena ning teostatakse loomulikult trikāya.
Khecari valge ja punane vorm
Eriliselt ülevate palvete ja meditatsioonide abil tõstetakse päikese- ja kuuvärviline Khecari ja tärkab õndsuse ning tühjuse ühenduse sisemine kuumus, mille abil asutakse teele ülima ühenduse vallas.
Mõistmine, et meel on surematu ja eksimatu
Kolmekümne kahe joogiliku toimimisviisiga asetatakse keha vaimse vabaduse teele, mille abil jõutakse surematusse. Kui ollakse veendunud arusaamas, et keha on tärganud karma küpsemisest ja on vaid mentaalne projektsioon ja et meel on vaba sünnist ja surmast, kinnistub kehaline vorm mahāmudrā's, piiritus avaruses, kus pole eksimist.
Vadžravärssides öeldakse: “Need, kes kogevad tegelikult seda ülimat teed, teostavad loomulikult trikāya kas selle elu ajal või vaheolus, ent mitte muul ajal, tühjuse ja õndsuse jagamatuses ning asuvad rännakule täiesti puhtas vallas.”
Kloostriharidus
Kagjü kloostrite munkade koolitus hõlmab peamiselt ületava tarkuse, madhjamaka, paikapidava tunnetuse, kloostridistsipliini ja fenomenoloogia õpingud, mis on ühised kõigile traditsioonidele, kuigi kloostrites kasutatakse erinevaid õpetustekste ja selgitusi, mis hõlbustavad algupäraste india tekstide mõistmist.
Olulisemad institutsioonid
Üks tähtsaim kagjü liini klooster Tiibetis oli Tsurphu, millele pani aluse esimene karmapa. Eksiilis pani 16. karmapa aluse Rumteki kloostrile. Kesk-Tiibetis asub Drikung Thili klooster, mis on drikungi liini peaklooster ning Dhera Dunis Indias on Drikung Kagyu Institute. Drukpa kagjü olulisemaid kloostreid on Namdruk ja Druk Sang-ngak Chöling. Olulised on ka Tsandra Rinchen Drak, mis eksiilis kannab nime Pullhahari klooster, ning Chögar Gong, eksiilis Palchen Chökhor Ling.