Sakja

Ajalugu

Sakja koolkond sai alguse Khön Könchog Gyalpost (1034–1103), kes kuulis õpetusi ja sai pühitsusi paljudelt oma aja suurimatelt tõlkijatelt – eriti levitas ta oma õpetaja Drogmi juhiseid. Sakja traditsiooni sünniks peetakse aastat 1073, mil Khön Könchog Gyalpo pani aluse esimesele kloostrile piirkonda, mida hakati nimetama Sakjaks (tõlkes „hall maa“ – ümbruskonna hallika maapinna järgi).

Sakja liinis peetakse väga oluliseks viite alusepanijat-õpetajat, kelle sündi ja tegusid ennustasid ette nii Padmasambhava kui ka Atīša.

Esimene neist oli Khön Könchog Gyalpo poeg Sachen Kunga Nyingpo (1092–1160), kes oli Avalokitešvara kehastus. Ta kirjutas üles sakja liinis kuulsad vadžravärsid ning hakkas neid laialdasemalt õpetama – enne seda oli värsse ainult suuliselt edasi antud. Sachen koostas mitmeid kommentaare ning sai õpetusi otse Mandžušrīlt ja Virūpalt.

Teiseks peamiseks õpetajaks peetakse Sachen Kunga Nyingpo poega Lopon Sonam Tsemot (1142–1182). Juba lapsena kohtus ta Hevadžra, Mandžušrī, Tārā ja Acalaga ning mäletas oma ühtteist eelmist taassündi. Ta kirjutas esimese ajaloost teada tiibeti kommentaari Šāntideva Bodhitšarjāvatārale. Lopon Sonam Tsemo oli seitseteist aastat sakja koolkonna eesotsas, misjärel andis trooni üle oma nooremale vennale. Kuna ta oli tsölibaati järgiv ilmik, ei olnud tal lapsi.

Lopon Sonam Tsemo noorem vend Jetsun Dragpa Gyaltsen (1147–1216) oli sakja liini kolmas peamine õpetaja. 12-aastaselt andis ta Hevajra-tantra kohta õpetusi ning hämmastas kõiki oma suure mõistmise ja selgusega. Ta kirjutas palju olulisi kommentaate ning lõpetas ka triloogia, mille kirjutamist oli alustanud ta vanem vend. Jetsun Dragpa Gyaltseni selgitused Hevajra-tantra'le on tänapäevani sakja liini ühed kõige olulisemad vadžrajaanatee esitused. Kokku kirjutas ta viie köite jagu kommentaare, sādhana'id jms. Tal nägi palju imepäraseid unenägusid ning sai neis õpetusi ja juhiseid.

Neljas peamine õpetaja Sakya Pandita Kunga Gyaltsen Palzangpo (1182–1253) andis samuti ilmikjärgija tsölibaadilubadused. Jetsun Dragpa Gyaltsen oli tema onu. 19-aastaselt sai ta suure selguse seisundis Vasubandhult abhidharma õpetused, ühes unenäos kohtus ta ka Dignāgaga. Sakya Pandita sai tšödi, dzogtšeni ning ka mitmeid kadampa õpetusi ning mõistis neid kõiki. 27-aastaselt andis ta kuulsale õpetlasele Šakya Šrīle mungatõotused. Ta kirjutas palju raamatuid, ent kõige tuntumateks said neist neli: need käsitlevad budistlikku loogikat, mahajaanateed, väärarusaamade kõrvaldamist vadžrajaanas ning tiibetlastele eriti südamelähedane teos on Mõtteterade varakamber (legs bshad rin po che mdzod), mis käsitleb igapäevaelu. Hiina keisri kutsel läks ta Hiina, kuhu jäi oma elu lõpuni.

Viies peamine alusepanija-õpetaja oli Drogon Chogyal Phagpa (1235–1280). Ta oli Sakya Pandita vennapoeg ning läks üheksa-aastaselt temaga kaasa Hiina õukonda – ta saatis ja teenis suurt õpetlast kuni tolle surmani. Seejärel läks ta Mongooliasse, et levitada vadžrajaana õpetusi. 21-aastaselt andis ta mungatõotused. 30-aastaselt pöördus ta tagasi Sakjasse, ent kutsuti siis uuesti Hiina keisri õukonda, kus ta viibis üheksa aastat. Ta levitas õpetust paljude rahvaste hulgas ning muutis sakja liini tugevaks nii religioosses kui ka poliitilises mõttes. 46-aastaselt istus ta ühel hommikul lootosasendisse, võttis kätte vadžra ja kellukese, ristas oma käed ning suri.

Ngor ja tšar

Sakja koolkonnal on kaks haruliini: ngor ja tšar. Ngori liinile pani aluse Ngorchen Kunga Zangpo (1382–1456), kes oli Gorampa peamine õpetaja. 1430. aastal asutas ta Sakja lähedale ngori peamise kloostri Evam Chodeni. Ta kirjutas palju olulisi kommentaare ning liin on tuntud ngori seitsme mandala säilitamise poolest: Guhyasamāja, Hevadžra, Cakrasaṃvara, Vadžrajogīni, Vadžrabairava, Sarvavidyā ning Mahākāla.

Tšari liinile pani aluse eklektiline õpetaja Tsarchen Losal Gyatso, kes oli geluk-traditsiooni munk. Ta sai ordinatsiooni esimeselt dalai-laamalt ning õppis Tašilhünpo kloostris. Ta sai Vadžrajogīnilt ettekuulutuse ning hakkas otsima oma õpetajat Doringpat, kes elas Sakja lähedal metsas.

Tsarchen ise ei pannud alust uuele kloostrikogukonnale, ent ometigi peetakse teda liini alusepanijaks. Tal oli palju õpetajaid ja õpilasi ning hiljem on tema liinis saanud ülekandeid palju suuri õpetajaid – näiteks viies dalai-laama sai 17. sajandil Nesar Jelt nii lamdre kui ka Vadžrajogīni õpetused.

Traditsioonile iseloomulik

Võrreldes teiste tiibeti budismi koolkondadega on sakja traditsioonile omane, et koolkonna pealaama on alati ühe suguvõsa, nimelt Khöni meesliige. Koolkonna juht Sakja tridzin (tõlkes „Sakja troonihoidja“) on ilmik, kes peab abielluma ning saama poja, kes asub tema järel sakja liini etteotsa.

Praegune Sakja tridzin Ngawang Kunga Tegchen Palbar Trinley Samphel Wangyi Gyalpo on järjekorras 41. ning tal on kaks poega: Ratna Vajra Sakya ning Gyana Vajra Sakya.

Lamdre, tee ja vili

Sakja traditsiooni õpetus toetub põhiliselt juhiste tsüklile, mis on seotud Hevajra-tantra'ga, ning seda tuntakse nime all Kallihinnaline suuline juhis teest ja selle viljast (gsung ngag rin po che lam dang 'bras bu dang bcas). See õpetus pärineb üheksanda sajandi inda õpetajalt Virūpalt, kes harjutas pikki aastaid vadžrajaanat. Pärast takistusi jõudis ta lõpuks tulemusteni, ent heideti oma radikaalse lähenemise tõttu kloostrist välja. Temast sai rändav joogi, kes saavutas surmas vikerkaarekeha ning sulandus Lõuna-Indias Avalokitešvara kujusse.

Tal oli kaks peamist õpilast, kellelt tulevad tee ja vilja õpetuste peamised liinid: Dombhi Heruka ja Krišnapa.

Dombhi Heruka oli väga arukas ja saavutas pühitsuse ajal täieliku virgumise, nii et vajas tegelikult väga vähe juhiseid ega jäänud Virūpa juurde kauaks. Tema tee ja vilja liini peetakse Hevajra-tantra tekstiselgituseks.

Krišnapa oli india pandit, kes jäi Virūpa juurde pikemaks ajaks ning rändas temaga ringi. Ta ei mõistnud õpetusi nii kergesti kui Dombhipa, nii et õpetaja andis talle ulatuslikumad juhised, mida tuntakse Tee ja vilja vadžravärssidena.

Mõlemaid liine andsid edasi erinevad õpetajad, kuni tiibeti tõlkija Drogmi need ühendas. Drogmi oli tõlkimise uue perioodi üks viljakamaid tõlkijaid, pannes tiibeti keelde Hevajra-tantra, Vajrapañjara-tantra, Sampuṭa-tantra jpm. Oma kaheteistkümne aasta pikkusel India-rännakul sai ta ka väga palju suulisi juhiseid. Enamikus pärineb kogu toormaterjal, mis viis hiljem konkreetse sakja esitluseni vadžrajaana budismist, just Drogmilt.

Tee ja vilja õpetused keskenduvad Virūpa vadžravärssidele, ent need käsitlevad peamiselt edasijõudnutele mõeldud teostamise astme harjutusi ning virgunud tantraharjutajate kolmeteistkümne taseme kogemusi. Suur osa ülejäänud õpetusest ja harjutustest pärinevad Saraha sahaja mahāmudrā traditsioonist ning Nāgārdžunalt.

Loomise astme meetod tuleb peamiselt Saroruhavadžralt, keda teatakse ka Padmakara ja Padmavadžrana ning keda peetakse Hevajra-tantra paljastanud mahasiddhaks.

Teised juhised hõlmavad tummo-joogat Krišnacaryalt, mis on olemuslikult samad kui Nāropa juhised kagjü traditsioonis, ning õpetusi mitmetelt teistelt õpetajatelt.

Tee ja vilja liinis on palju haruliine, guru-joogasid, takistuste kõrvaldamise harjutusi jms, millega harjutajad hakkavad järk-järgult tegelema, et jõuda vikerkaarekeha lõpliku saavutuseni. Lisaks põhilistele india tekstidele toetutakse ka Sachen Kunga Nyingpo puhastele nägemustele: ta sai Virūpalt juhiseid, mida hoiti mitmeid põlvkondi salajas. Paljusid sakja madhjamaka erilisi punkte laiendatakse just seoses tee ja vilja õpetustega, eriti Jetsun Dragpa Gyaltseni teoses Soovetäitev puu.

Seega on sakja õpetuste tugisammas ja selgroog Hevadžra sādhana'ga seotud loomise ja teostamise astme igapäevane harjutus. Lisaks sellele on väga olulised ka Hevadžra guru-jooga ja Virūpa kaitsjaharjutus.

Vadžrajogīni

Teine oluline harjutus on harjutustsükkel, mis pärineb kuulsast sakja Kolmeteistkümne kuldse dharma kogumikust. See on väga populaarne Nāropa Khechari ehk tiibetipäraselt Naro Khachodi tsükkel. Kui Hevadžra on sakja liini tugisammas, siis Vadžrajogīni on selle süda. Lopon Sonam Tsemo ütles oma vennale Jetsun Rinpochele: „Kõigist juhistest, mis mul on, on Vadžrajogīni kõige sügavam.“ Seega säilitati unikaalseid Nāropa Vadžrajogīni õpetusi sajandeid ainult sakja traditsioonis ning need ei levinud tõeliselt teistesse koolkondadesse enne, kui viies dalai-laama sai need Nesar Jelt.

Vadžrajogīni õpetused on Nāropa unikaalne ülekanne, mille ta sai nägemuses Vadžrajogīnist ning mille andis edasi ainult oma kahele peamisele nepali õpilasele: Phamthingi vendadele, kes asusid elama allpool Asura koobast Pharpingis Katmandu lähedal. Ühe põlvkonna järel jõudsid need õpetused koos Cakrasaṃvara-tantra'ga Mal Lotsawa kaudu Tiibetisse. Mal Lotsawa oli Khön Könchog Gyalpo ja Sachen Kunga Nyingpo guru. Vadžrajogīni õpetuste tuumaks on lühike sādhana ning sügava teostamise astme juhiste kogumik, eriti juhised mõtlemist ületavast meditatsioonist.

Üldiselt on õpetustel tavaline ja ebatavaline vorm – need erinevad põhiliselt guru-jooga ja teostamise astme detailides. Öeldakse, et sakja liinis on rohkem õpetajaid teostanud buddhasuse Vadžrajogīni kui mis tahes teise harjutuse abil. Hevadžra süsteemiga võrreldes on seda väga lihtne harjutada, mistõttu on see traditsioonist sõltumata Tiibetis väga populaarseks muutunud.

Vadžrakilāya

Khöni traditsiooni Vadžrakilāya õpetused on ainus praeguseni katkematult harjutatud Kama liin. Kuigi Vadžrakilāya teiste Kama traditsioonide pühitsus- ja harjutusliine on säilitatud, eelistatakse ningma traditsioonis termade harjutamist. Erijooneks on ka, et kui teised Vadžrakilāya Kama traditsioonid kuuluvad mahāyoga harjutussüsteemi, siis Khöni traditsioonis säilinud Kilāya harjutuse Kama liin kuulub anuyoga süsteemi.

Mahākāla

Sakja traditsiooni peamine dharmakaitsja on Suur Mahākāla ning tema harjutus pärineb Vajrapañjara-tantra'st ja Tiibetis tuntakse teda Gurgonina (Pandžaranathana). Pandžaranatha Mahākālat harjutatakse nii dharmakaitsja kui ka jidamina. Dharmakaitsja harjutus on Mahākāla traditsiooni ühendatud liin, mille harud tõid Tiibetisse erinevad õpetajad.

Koolkonna institutsioonid

Peamised sakja liini kloostrid on Tiibetis Tsangis asuv Sakya Lhakhang Chenmo, millele pani aluse Khön Konchog Gyalpo, Ngor Evam Choden, ngori liini peamine klooster ning tšari klooster Dar Drangmoche.

Eksiilis Indias on peamised kloostrid Tsechen Tenpai Gatsal, millele pani aluse Tema Pühadus Sakja tridzin, Ngor Evam Shedrup Dhargye Ling ja Tsechen Dhongag Chöling jpt.