Nelikümmend kuus viga, mis põhjustavad vaimsetes õpingutes ja harjutamises häiringuid

Alexander Berzin (s 1944) sündis Ühendriikides, New Jerseys. Ta elas ligi 20 aastat Indias, Dharamsalas, kus harjutas ja õppis Tiibeti budismi nelja peamise koolkonna suurimate õpetajate käe all. Ta oli üheksa aastat Serkong Tsenzhab Rinpoche isiklik tõlk ja sekretär ning on korduvalt tõlkinud ka Tema Pühadust dalai-laamat.
Üheksakümnendate lõpus kolis ta tagasi läände, et pühenduda kirjutamisele. Ta käib erinevates dharmakeskustes õpetamas ning loenguid pidamas, ent keskendub peamiselt tööle seoses Berzin Archive'iga.

Selge arusaamise kaunistuses (tb mNgon rtogs rgyan, skr Abhisamayālaṇkāra) loetleb Maitreja nelikümmend kuus viga, mis põhjustavad häiringuid nende tarkuste arendamisel, mis on kohaldatavad bodhisattvatele (sbyor ba’i skyon). Svatantrika esituse järgi võivad need vead ilmneda kuni seitsmenda tasandi aarja bodhisattva meeles. Kuigi need on sõnastatud seoses prajñā-pāramitā (ületava tarkuse) kirjanduse õppimisega, puudutavad need ka teisi dharmaõpingute ja harjutamise aspekte.

Kakskümmend vaid õpilasi puudutavat viga

Kaksteist üldist õpilasi puudutavat viga

Prajñā-pāramitā mõistmiseks tuleb kulutada kaua aega ja see on väga vaevaline. Selle vea põhjustavad nii sisemised kui ka välised takistused.
Suudetakse kiiresti õppida ja ollakse seetõttu ülbe, ent ei pöörata tähelepanu detailide õppimisele.
Prajñā-pāramitā õpetusi üles kirjutades või tankat maalides ilmnevad füüsilised takistused, nagu haigutamine, naermine, naljatamine või tegevuse üle naljaheitmine.
Prajñā-pāramitā õpetusi üles kirjutades ilmnevad mentaalsed takistused, nagu töö tegemine lohakalt, sellele pööratakse tähelepanu vaid osaliselt, samal ajal kui ülejäänud osa meelest on seotud mõne inimese või teiste asjadega.
Takistuste ilmnemine kõnes, nagu näiteks suutra lugemine või puudža sooritamine ainult austuse või raha teenimiseks või isiklike teenete saamiseks.
Mahajaana harjutamise juurest teise traditsiooni poole pöördumine, kuigi järgime juba mahajaanat ning näeme, et see peab paika, ent siis kaotame julguse, kui ükski buddha ei ennusta, kus ja kunas me virgume.
Kindluse vähenemine mahajaana tee suhtes, kui alguses suhtume sellesse suure entusiasmiga, ent kaotame julguse, kui näeme, kui keeruline ja aeganõudev see on.
Selle asemel, et saada suhu õige maitse Buddha prajñā-pāramitā õpetustest, maitseme sügavalt hoopis maiseid asju.
Püüdlus jõuda buddha kõikteadva teadlikkuseni hinajaana meetodeid harjutades.
Pärast mahajaana õpetuste põhiliste punktide mõistmist ja selle asemel, et neid järgida, pöördutakse hinajaanasse, kuna see on kergem.
Uskumine, et pelgalt hinajaana õpetusi järgides võime saavutada virgumise.
Uskumine, et hinajaana ja mahajaana on üks ja sama ning toovad sama vilja.

Kaheksa viga, mis põhjustavad mentaalset ekslemist

Kuna ollakse kütkestatud teatud soovitud aistinguobjektidest, hakatakse mõtlema palju kallutatud ja eelarvamuslikke mõtteid.
Kirjutades ümber või üles raamatuid, nagu Prajñā-pāramitā, siis selle asemel, et raamatut lihtsalt raamatuks pidada, peetakse raamatut ennast buddhade tõeliseks tarkuseks.
Püüd leida kindlust takistamatult eksisteerivates ilmingutes, nagu raamatud.
Üldine tõmme trükitud raamatute poole ja kiindumus neisse.
Huvi ja kiindumus suuliste õpetuste ja retsiteerimise kui buddhade tegeliku tarkuse vastu.
Huvi ja kiindumus kaunite paikade ja vaadete ning raha vastu.
Rahulolu kogemine, kui meid kiidetakse või meelitatakse, ning mentaalne ekslemine pettekujutluses iseenda suurepärasusest.
Vabanemise otsimine, järgides Māra (deemonlike jõudude) sõnu, kui too ilmub väärõpetusi andvate munkade kujul.

Kakskümmend kolm nii õpilasi kui ka nende õpetajaid puudutavat viga

Need on vead, mis meie õpilastena avastame õpetajas – võrreldes meiega – pärast seda, kui oleme vaimset õpetajat läbinisti uurinud ja ta oma õpetajaks võtnud, ning kui nende peale mõtlemine valdab meie meele. Kui avastame need vead õpetajas enne, kui oleme ta oma õpetajaks võtnud, tuleb meil ilmselgelt sellist õpetajat vältida.

Õpetaja neliteist viga võrdluses õpilasega

Meie õpilastena suhtume prajñā-pāramitā'sse suure imetluse ja entusiasmiga, ent õpetaja on laisk ega pinguta, et seda õpetada. Õpetaja pole huvitatud selle õpetamisest ning lükkab seda pidevalt edasi.
Õpilane soovib õppida prajñā-pāramitā'd, ent õpetaja soovib õpetada midagi muud. Õpetaja on tundetu selle suhtes, mida õpilased soovivad või mida neil on vaja õppida, ning tahab õpetada ainult seda, mis talle meeldib. See kehtib ka selle kohta, et õpilane tahab õppida ühes kohas, ent õpetaja olla teises paigas.
Õpilane on rahulolev, ent õpetaja on täis soove aistinguobjektide järele.
Õpilane järgib kahtteist positiivset harjutust, nagu elamine surnuaial ja mitte katuse all jne, ent õpetaja ei järgi neid.
Õpilases on positiivsed omadused, nagu näiteks kindel usk, ent õpetajas ei ole.
Õpilane on heldemeelne, ent õpetaja on ihne.
Õpilane soovib õpetajale palju ohvriande pakkuda, ent õpetaja keeldub neid vastu võtmast.
Õpilane suudab mõista ja õppida asju vaid teema kerge puudutamisega, ent õpetaja vajab ulatuslikke ja laialdasi selgitusi.
Õpilasel on teadmine pühakirja kaheteistkümnest harust, ent õpetajal ei ole.
Õpilane on arendanud kuut ületavust, kuid õpetaja ei ole.
Õpilane on asjatundlik virgumise saavutamise teedes, samal ajal kui õpetaja on asjatundlik maiste eesmärkide saavutamises. Ehk teisisõnu, õpilane teab õpetajast rohkem ja paremaid meetodeid, kuidas virgumist saavutada.
Õpilane suudab õpetusi väga hästi meeles pidada, kuid õpetaja ei suuda.
Õpilane soovib üles kirjutada kõiki prajñā-pāramitā õpetusi, ent õpetaja ei suuda seda teha ega luba neid ka üles kirjutada.
Õpilane on ületanud igapäevatakistuste probleemid, nagu unisus, kahtlused, kahetsus, uhkus, petmine ja näiteks kaunite maastikupiltide põhjustatud mentaalne ekslemine, kuid õpetaja ei ole.

Õpilase kolm viga võrdluses õpetajaga

Õpetaja räägib rõõmututest põrguvaldadest ja õpilane hakkab kartma ning temas kaob soov kunagi sinna taassündida, et aidata neis valdades lõksus olevaid olendeid.
Õpetaja räägib jumalike taevaste valdade rõõmudest ning õpilases tekib soov neid kogeda ning sinna sündida.
Õpetaja soovib õpetada väikest õpilaste rühma, ent õpilane võtab endaga kaasa suure hulga teisi õpilasi, minnes sellega vastuollu õpetaja soovidega.

Kuus viga mõlemalt poolt

Õpetaja on ebaõiglane, soovides näiteks, et õpilane ei õpiks ühegi teise õpetaja juures, kuid õpilane pole nõus ning läheb õppima teiste õpetajate juurde.
Õpetaja soovib ja nõuab õpilaselt teatud asju, kuid õpilane ei soovi neid anda.
Õpetaja soovib minna eluohtlikku paika ning soovib, et õpilane temaga kaasa läheks, kuid õpilane ei nõustu ega lähe.
Õpetaja tahab minna paika, kus on näljahäda, kuid õpilane ei lähe temaga kaasa.
Õpetaja soovib minna paika, kus on palju vargaid ja röövleid, kuid õpilane ei lähe temaga kaasa.
Õpetaja soovib minna paika, kus inimesed toovad rikkalikke ohvriande ja rohkeid annetusi, kuid õpilane ei lähe temaga kaasa.

Kolm viga, mis puudutavad nn õpetajaid, kes on tegelikult eksiteele viivad õpetajad

Kui õpime autentseid prajñā-pāramitā õpetusi ja tuleb nn õpetaja ning ütleb: „See, mida sa õpid, pole midagi väärt. Tule õpi minu juures,“ ja kui see, mida ta õpetab, on nn prajñā-pāramitā õpetused, mille ta on ise välja mõelnud.
Kui mediteerime õigesti tühjusel ning tuleb nn õpetaja ja ütleb: „Ära mediteeri nii. Mediteeri tühjuse mõistmiseks hoopis keha inetute aspektide ja muu samalaadse üle.“ Üldiselt tähendab see kohtumist nn õpetajaga, kes ütleb, et meie õige meditatsioonimeetod on vale.
Ekslik uskumine, et nn õpetaja – „Māra ilming“ – on tegelikult virgunud olend.

Avaldatud Alexander Berzini loal. Ingliskeelse teksti kodu