You are hereVaimses õpilase-õpetaja suhtes segaduse vältimine

Vaimses õpilase-õpetaja suhtes segaduse vältimine


Alexander Berzin (s 1944) sündis Ühendriikides, New Jerseys. Ta elas ligi 20 aastat Indias, Dharamsalas, kus harjutas ja õppis Tiibeti budismi nelja peamise koolkonna suurimate õpetajate käe all. Ta oli üheksa aastat Serkong Tsenzhab Rinpoche isiklik tõlk ja sekretär ning on korduvalt tõlkinud ka Tema Pühadust dalai-laamat.
Üheksakümnendate lõpus kolis ta tagasi läände, et pühenduda kirjutamisele. Ta käib erinevates dharmakeskustes õpetamas ning loenguid pidamas, ent keskendub peamiselt tööle seoses Berzin Archive'iga.


Vaimset õpilase-õpetaja suhet puudutavad kogemuslikud tõsiasjad

Selleks, et vältida vaimses õpilase-õpetaja suhtes segadust, tuleb meil tunnistada teatud kogemuslikke tõsiasju:

  1. Peaaegu kõik vaimsed otsijad arenevad vaimsel teel astmeliselt.
  2. Enamik harjutajaid õpib elu jooksul mitmete õpetajate juures ning loob igaga neist erilaadse suhte.
  3. Mitte kõik vaimsed õpetajad pole jõudnud samale teostamise tasemele.
  4. Konkreetsele otsijale ja konkreetsele õpetajale sobiv suhtetüüp sõltub mõlema vaimsest tasemest.
  5. Kui inimesed arenevad vaimsel teel, suhestuvad nad oma õpetajaga järjest sügavamalt.
  6. Kuna sama õpetaja saab eri otsijate vaimses elus mängida erisugust rolli, võivad otsijate jaoks kõige sobivamad suhted selle õpetajaga üksteisest erineda.

Vaimsete õpetajate ja otsijate tasemed

Nii vaimsetel õpetajatel kui ka vaimsetel otsijatel on palju tasemeid. Need on:

  • budoloogia professorid, kes annavad informatsiooni, näiteks ülikoolis,
  • dharmajuhendajad, kes näitavad, kuidas dharmat elus rakendada,
  • meditatsioonitreenerid, kes õpetavad meetodeid, mis sarnanevad tai chi või jooga õpetamisega,
  • vaimsed õpetajad, kes erinevad selle taseme tõotuste alusel, mida nad õpilaselt võivad võtta: ilmiku või munga tõotused, bodhisattva tõotused või tantratõotused.

Sellele vastavalt on:

  • budismi õppijad, kes soovivad saada informatsiooni,
  • dharma õppijad, kes soovivad õppida, kuidas dharmat elus rakendada,
  • meditatsiooni harjutajad, kes soovivad õppida meetodeid, millega meelt lõdvestada või treenida,
  • õpilased, kes soovivad muuta paremaks tulevasi elusid, jõuda vabanemisele või saavutada virgumise ning on valmis andma teatud määral tõotusi, et jõuda nende eesmärkideni. Isegi siis, kui õpilased soovivad seda elu paremaks muuta, näevad nad seda astmena teel vabanemisele ja virgumisele.

Igal tasemel on oma nõudmised ning vaimsete otsijatena peaksime võtma arvesse iseenda ja õpetaja tausta – seda, kas ta on aasialane või läänemaalane, munk, nunn või ilmik, tema haridustaset, emotsionaalset ja eetilist küpsust, pühendumise tasandit jne. Seepärast on oluline edasi liikuda tasapisi ja hoolikalt.

Nõuded potentsiaalsele õpilasele ja vaimsele õpetajale

Potentsiaalse õpilasena peame kontrollima omaenese arengutaset, et me ei seoks end suhtega, milleks me pole valmis. Peamised omadused, mida õpilane vajab, on:

  1. avatud meel, olemata kiindunud enda eelarvamustesse ja uskumustesse,
  2. kaine mõistus, eristamaks, mis on sobiv ja mis sobimatu;
  3. suur huvi dharma ja pädeva õpetaja leidmise vastu,
  4. dharma ja pädevate õpetajate väärtustamine ja austus nende vastu,
  5. tähelepanelik meel,
  6. emotsionaalse küpsuse ja stabiilsuse põhialus,
  7. eetilise vastutustunde alused.

Vastavalt õpetaja tasemele esitatakse talle järjest kõrgemaid nõudmisi. Üldiselt on peamised nõuded:

  1. terviklik suhe omaenese vaimsete õpetajatega,
  2. õpilasest suurem teadmine dharmast,
  3. kogemus ja teatav edu dharmameetodite rakendamisel meditatsioonis ja igapäevaelus,
  4. oskus näidata inspireerivat eeskuju heade tulemuste kaudu, mida toob dharma rakendamine oma elus. See tähendab, et õpetajal on:
  5. eetiline enesedistsipliin,
  6. emotsionaalne küpsus ja stabiilsus, mille aluseks on vabanemine jämedatest emotsionaalsetest probleemidest,
  7. õpetamise peamiseks motiiviks on siiras soov tuua õpilastele kasu,
  8. kannatlikkus õpetamisel,
  9. teeskluse puudumine (ei teeselda, et on omadusi, mida tegelikult ei ole) ja silmakirjalikkuse puudumine (ei peideta vigu, nagu näiteks teadmiste ja kogemuse puudumine).

Meil tuleb näha asju reaalselt, olenevalt tegelikust olukorrast – milline on nende õpetajate pädevus, kes elavad meiega samas linnas; kui palju on meil aega ja pühendumist; millised on meie vaimsed eesmärgid (realistlikult, mitte idealistlik „tuua kasu kõigile olendeile“) jne. Kui uurime potentsiaalse õpetaja pädevust enne, kui pühendame end vaimsele suhtele, saame vältida õpetaja jumalaks või saatanaks muutmise äärmust. Kui muudame vaimse õpetaja jumalaks, teeb meie naiivsus võimalikuks ärakasutamise. Kui muudame ta saatanaks, takistab paranoia meil suhtest kasu saamast.

Vaimse õpetaja õpilaseks ja psühhoterapeudi kliendiks saamise vahelised erinevused

Üks peamine segaduse allikas on õpilase-õpetaja vaimses suhtes soov, et vaimne õpetaja täidaks psühhoterapeudi rolli. Võtke näiteks inimene, kes soovib kogu oma ülejäänud eluks saavutada emotsionaalset õnnelikkust ja omada häid suhteid. Vaimse õpetaja õpilaseks saamine, jõudmaks selle eesmärgini, sarnaneb paljuski samal põhjusel psühhoterapeudi kliendiks saamisega.
Nii budism kui ka teraapia:

  1. On tekkinud meie kannatuse äratundmisest ja tunnistamisest ning soovist sellele leevendust leida.
  2. Tähendavad koostööd kellegagi, kes tunneb ära meie probleemid ja nende põhjused ning mõistab neid. Tegelikult on mitmed teraapiavormid kooskõlas budismiga selles mõttes, et mõistmisel on enese muutmisel oluline roll.
  3. Kasutavad mõtteviise, mis rõhutavad meie probleemide põhjuste sügavat mõistmist, traditsioone, mis rõhutavad praktiliste meetodite kasutamist, et neid tegureid ületada, ja süsteeme, mis soovitavad nende kahe lähenemise tasakaalustatud koosrakendamist.
  4. Rõhutavad emotsionaalselt terve suhte arendamist õpetaja või psühhoterapeudiga, sest sellel on enese arendamise protsessis oluline roll.
  5. Kuigi enamik klassikalisi teraapiavorme pelgab klientide käitumise ja mõtteviisi muutmiseks kasutada eetilisi juhiseid, propageerivad uued hilisklassikalised koolkonnad eetilisi põhimõtteid, mis sarnanevad budismis väljatooduga. Niisuguste põhimõtete hulka kuulub halvasti toimivas perekonnas kõigi liikmete suhtes õiglane käitumine ning hävitavate impulsside, nagu näiteks viha, väljaelamisest hoidumine.

Sarnasustest hoolitama on budistliku õpetaja õpilaseks saamise ja psühhoterapeudi kliendiks hakkamise vahel vähemasti viis olulist erinevust.

1. Emotsionaalne tasand, kui inimene loob suhte. Potentsiaalsed kliendid pöörduvad tavaliselt psühhoterapeudi juurde, kui nad on emotsionaalselt häiritud. Nad võivad isegi olla psühhoosis ning vajada ravikuuri osana ka ravimite võtmist. Vastupidiselt sellele ei loo potentsiaalsed õpilased esimese sammuna vaimsel teel suhet õpetajaga. Nad on enne seda õppinud Buddha õpetusi ning enda kallal tööd teinud. Järelikult on nad jõudnud piisavale emotsionaalse küpsuse ja stabiilsuse tasemele, nii et õpetaja-õpilase suhe, mille nad loovad, on budistlikus mõttes konstruktiivne. Ehk teisisõnu peavad budistlikud õpilased olema juba suhteliselt vabad neurootilistest hoiakutest ja neurootilisest käitumisest.

2. Suhtest oodatav vastastikmõju. Potentsiaalsed kliendid on enamasti huvitatud sellest, et keegi nad ära kuulaks. Seepärast ootavad nad, et psühhoterapeut pühenduks neile ja nende isiklikele probleemidele keskendunud tähelepanuga ning seda isegi rühmateraapia kontekstis. Õpilased, teisest küljest, ei jaga tavaliselt õpetajaga oma isiklikke probleeme ja ei oota ega nõua isiklikku tähelepanu. Isegi kui nad küsivad õpetajalt nõu seoses isiklike asjadega, ei tee nad seda regulaarselt. Selles suhtes on rõhk õpetuste kuulamisel. Budistlikud õpilased õpivad oma õpetajatelt enamasti meetodeid, kuidas ületada üldisi probleeme, millega kõik vastamisi seisavad. Seejärel võtavad nad isikliku vastutuse, et neid meetodeid konkreetsetes olukordades rakendada.

3. Tulemused, mida oodatakse toimivalt suhtelt. Teraapia eesmärgiks on, et õpiksime oma elus tekkivaid probleeme aktsepteerima või neid nõnda vähendama, et need muutuksid talutavateks. Kui läheneme budistlikule vaimsele õpetajale eesmärgiga saavutada emotsionaalne heaolu selleks eluks, võime loota, et vähenevad ka meie probleemid. Hoolimata sellest, et elu on keeruline – esimene elu tõsiasi (õilis tõde), mida Buddha õpetas –, saame muuta seda lihtsamaks. Oma elu emotsionaalselt lihtsamaks muutmine on aga ainult eelaste, astumaks klassikalisele budistlikule teele. Vaimsete õpetajate õpilased on orienteeritud vähemalt soodsate taassündide, vabanemise ja virgumise suuremate eesmärkide saavutamisele. Veelgi enam: budistlikel õpilastel on intellektuaalne arusaam taassünnist, nagu seda selgitatakse budismis, ning nad aktsepteerivad vähemalt kõhklevaltki selle olemasolu. Teraapiaklientidel pole aga vaja mõelda taassünnist või eesmärkidest, mis ületavad konkreetsete olukordade, milles nad just on, paremaks muutmist.

4. Enesemuutmisele pühendumise sügavus. Psühhoterapeutide kliendid maksavad tunnitasu, ent ei pühendu elupikkusele hoiakute ja käitumise muutmisele. Budistlikud õpilased, vastupidiselt, võivad kas õpetuste eest maksta või mitte, ent nad muudavad kindlakujuliselt oma elusuunda. Varjupaika (ehk turvalist suunda) võttes pühenduvad õpilased enesearendamisele, mille on täielikult läbinud ka buddhad, kes seda seejärel teistele õpetasid ning mida püüab järgida kõrgel teostuse tasemel olev vaimne kogukond.
Enamgi veel: budistlikud õpilased pühenduvad elus eetilisele ja konstruktiivsele käitumisele, kõnelemisele ja mõtlemisele. Nad püüavad nii palju kui võimalik hoiduda hävitavatest käitumismustritest ja toimida konstruktiivsete mustrite järgi. Kui õpilased soovivad siiralt vabaneda korduvatest probleemidest ja valitsemata taassündimisest, pühenduvad nad veelgi enam ja annavad ilmiku või nunna või munga lubadused. Sellel arengutasemel tõotavad õpilased, et väldivad kogu elu alati teatud käitumisviise, mis on kas loomult hävitavad või mida Buddha soovitas teatud inimestel konkreetsel eesmärgil vältida. Viimase näide on see, et mungad ja nunnad loobuvad ilmikrõivaste kandmisest ja kannavad kiindumuse vähendamiseks munga- või nunnarüüd. Sageli annavad õpilased isegi enne, kui arendavad soovi täielikult vabaneda, kas ilmiku või munga- või nunnalubadused.
Teisest küljest nõustuvad aga psühhoterapeutide kliendid osana teraapialepingust järgima teatud kokkuleppelisi reegleid, nagu näiteks 50minutilistel kokkusaamistel käimine. Ent need reeglid kehtivad ainult ravi jooksul – need ei kehti väljaspool teraapiakeskkonda ega tähenda ka loomult hävitavast käitumisest hoidumist ning need pole mõeldud kogu eluks.

5. Suhtumine õpetajasse või psühhoterapeuti. Õpilased vaatavad oma vaimseid õpetajaid kui elavaid eeskujusid sellele, mida nad püüavad saavutada. Nad peavad neid eeskujuks selle põhjal, et saavad õigel viisil aru õpetajate headest omadustest, ning nad püüavad seda nägemust säilitada ja tugevdada kogu astmelise tee jooksul virgumiseni. Kliendid aga võivad näha oma psühhoterapeudis emotsionaalse tervise eeskuju, ent neil pole tingimata vaja olla teadlik psühhoterapeudi headest omadustest. Psühhoterapeudi suguseks muutumine ei ole selle suhte eesmärk. Ravi käigus aitavad psühhoterapeudid klientidel ületada ideaalide projektsioonid.

Sõna „õpilane“ sobimatu kasutusviis

Mõnikord nimetavad inimesed end vaimse õpetaja õpilaseks, hoolimata tõsiasjast, et nemad, õpetaja või mõlemad pooled ei küündi täitma nendele mõistetele sobivat tähendust. Nende naiivsus viib sageli ebarealistlike ootusteni, vääritimõistmisteni, haavatud tunneteni ning isegi ärakasutamisele. Ärakasutamine tähendab siin kontekstis seksuaalset, emotsionaalset või rahalist ärakasutamist või manipuleerimist jõu näitamise kaudu. Vaadelgem võltsõpilaste, kes on eriti vastuvõtlikud probleemidele vaimsete õpetajatega, kolme üldist tüüpi läänes.

1. Osa inimesi läheb dharmakeskustesse, et täituksid nende fantaasiad. Nad on midagi kas lugenud või kuulnud „müstilisest idast“ või superstaargurudest ning soovivad pääseda kas eksootilise või müstilise kogemuse abil oma näiliselt ebahuvitavast elust. Nad kohtuvad vaimsete õpetajatega ning kuulutavad end kohe õpilasteks, eriti kui õpetajad on kas aasialased, kannavad mungarüüd või on mungarüüd kandvad aasialased. Nad kalduvad käituma samamoodi lääne õpetajatega, kellel on aasiapärane nimi või tiitel, hoolimata sellest, kas nood kannavad mungarüüd.
Okultse otsingud muudavad sageli ebastabiilseks suhted, mida sellised otsijad loovad vaimsete õpetajatega. Kuigi nad väidavad, et on piisavalt pädevate õpetajate õpilased, hülgavad nad sageli need õpetajad, kui mõistavad, et ei juhtu midagi üleloomulikku – kui, siis ainult nende kujutlusvõimes. Veelgi enam: n-ö kiirõpilaste ebarealistlikud hoiakud ja kõrged ootused hägustavad nende eristamisvõimet. Niisugused inimesed on eriti vastuvõtlikud kavalalt head nägu ette manavate vaimsete šarlatanide pettusele.

2. Teised võivad minna keskustesse, kuna soovivad pööraselt abi, et ületada emotsionaalset või füüsilist valu. Nad on ehk abi saamata proovinud erinevaid teraapiavorme. Nüüd otsivad nad maagilt/tervendajalt imelist tervenemist. Nad kuulutavad end kelle tahes õpilaseks, kes võiks anda neile õnnistatud ravimpallikese, kordamiseks erilise palve või mantra või anda neile tegemiseks mõjusa harjutuse – nagu saja tuhande kummarduse tegemine –, mis lahendab automaatselt kõik nende probleemid. Nad pöörduvad põhiliselt sama tüüpi õpetajate juurde, kes kütkestavad okultse otsingul olevaid inimesi. Imede otsijate paranda-ära-hoiak viib sageli pettumusteni ja meeleheitesse, kui isegi pädeva õpetaja nõuande järgimine ei vii imepärase tervenemiseni. Paranda-ära-hoiak tõmbab ligi ka ärakasutamist vaimsete petturite poolt.

3. Lisaks lähevad ka inimesed, eriti pettekujutlustest vabanenud ja töötud noorukid, sektide dharmakeskustesse lootusega leida eksistentsiaalset õigustust. Karismaatilised suurusehullud tõmbavad nad kaasa, kasutades vaimse fašismi vahendeid. Nad lubavad oma n-ö õpilastele konkreetset võimu, kui nood allutavad end täielikult sektile. Nad peibutavad õpilasi dramaatiliste kirjeldustega raevukatest dharmakaitsjatest, kes purustavad nende vaenlased ning eriti madalamate, ebapuhaste budistlike traditsioonide järgijad. Grandioossete lugudega nende liikumisele aluse pannud inimeste üliinimlikest võimetest püüavad nad täita õpilaste unistusi võimsast juhist, kes tõstab nad vaimse tiitliga positsioonile. Vastusena neile lubadustele, kuulutavad sellised inimesed end kiiresti õpilaseks ja järgivad pimedalt kõiki juhiseid ja käske, mida autoritaarsed õpetajad neile annavad. Tagajärjed on harilikult katastroofilised.

Kokkuvõte

Lühidalt: nii nagu iga budistlikus keskuses õpetav inimene pole autentne vaimne õpetaja, nii pole ka iga keskuses õppiv inimene autentne vaimne õpilane. Meil tuleb täpselt kasutada mõisteid „õpetaja“ ja „õpilane“. See nõuab vaimset ausust ja teeskluse puudumist.

Avaldatud Alexander Berzini loal. Ingliskeelse teksti kodu