You are hereBodongi uurimis- ja kirjastamiskeskus

Bodongi uurimis- ja kirjastamiskeskus


Taust

1998. aastal külastas geše Pema Dorjee Euroopat ning käis vaatamas ka Tsering Damchoe'd, kes elas Šveitsis. Ta oli Tsering Damchoe juures mitu päeva ning nad vestlesid peamiselt bodong-traditsioonist. Silmis pisarad, palus Tsering Damchoe: „Geše-la, sa pead võtma vastutuse bodong-traditsioon taaselustada.“ Geše-la vastas: „Siiani olen õppinud veidi ainult geluk-traditsiooni järgi, kuid bodongi kohta ei tea ma midagi muud, kui et olen sellest lihtsalt kuulnud. Nii et mida peaksin tegema, et seda taaselustada?“ Tsering Damchoe aga ütles: „Palun ära räägi nii. Sa tead, mida bodong-traditsiooni elustamiseks tuleb teha.“ Kuna geše-la ei saanud seepeale keelduda, nõustus ta koostööga.

Sel ajal oli Tsering Damchoe'l kodus Bodong Chokley Namgyali kogutud teoste kõik osad ning geše-la said neid lugeda ning uurida. Selle abil jõudis ta arusaamale, et bodong-traditsiooni allakäigu peamine põhjus oli Bodong Chokley Namgyali teoste ebapiisav õppimine ja uurimine. Seetõttu arvas geše-la, et traditsiooni elustamise üks kõige olulisemaid aspekte on Bodong Chokley Namgyali teoste õppimine ja neis sisalduva harjutamine. Marlies Kornfeld ja geše-la kirjutasid sellest 1999. aastal ka Tema Pühadusele dalai-laamale.

Uurimiskeskuse asutamine

2001. aastal käis geše-la koos nelja bodong-traditsiooni ja kloostriga seotud inimesega dalai-laama audientsil, kus esitati nägemus Bodong Chokley Namgyali teoste uurimiseks ning nende põhjal bodong-traditsiooni munkadele mõeldud õppekava koostamiseks. Tema Pühadus oli sellega väga rahul ning andis lisaks nõu ja juhiseid.

Hoides seda meeles, asutasid geše-la, auväärne Gedun Sonam ja Chok Tenzin Monlam Sarah' kolledžis uurimiskomitee (sel ajal oli geše-la Sarah' kolledži direktor). Hiljem loobus geše-la oma ametikohast Sarah' kolledžis ning asutas välismaal elavate sõprade toel 29. oktoobril 2003. aastal bodongi uurimis- ja kirjastamiskeskuse Thekchen Choelingi templi lähedale McLeod Ganj'is. Samal päeval pandi nurgakivi ka Nepalis asuva kloostri uue hoone ehituseks.

Uurimiskeskuse asukohaks sai Dharamsala, kuna seal on hea ligipääs erinevatele uurimisallikatele ning paguluses on Dharamsalas asuvas Library of Tibetan Works and Archives'is kõige suurem tiibeti teoste kogu. Lisaks on Dharamsala ka kõige parem koht teadlikkuse kasvatamiseks bodong-traditsiooniga seoses.

Uurimiskeskusel on mitmeid eesmärke. Üheks olulisemaks neist on Bodong Chokley Namgyali teosete põhjal bodongi tulevastele munkadele õppekava koostamine traditsiooni alusepanija antud õpetuste põhjal. Sellest lähtuvalt uuritakse Bodong Pancheni tekste, et otsustada, mille põhjal just konkreetselt peaks õppekava kokku panema.

Kuna Bodong Pancheni üleskirjutajad tegid palju grammatika- ja süntaksivigu, mis on põhjustanud veidraid tõlgendusi, tuleb tema tekste põhjalikult uurida ning teiste koopiatega võrrelda.

Bodong Pancheni entsüklopeedilised tööd on süstemaatiliselt üles ehitatud, alates eostamise põhimõtetest ja lõpetades Kalacākra sügavaimate õpetustega. Paljud Bodong Chokley Namgyali teosed on aga ikka veel kadunud ning uurimiskeskuses tehakse oma parim, et need leida ja toimetada ning välja anda need käsikirjad, mis ei kuulu Tibet House'is välja antud Bodong Pancheni kogutud teoste hulka. Tulevikus püütakse üles leida tema õpilaste töid ning need kirjastada.

Uurimiskeskuses püütakse leida ka praegu veel eksisteerivaid bodong-traditsiooni autentseid pühitsusi, suulisi ülekandeid ning juhiseid, lisaks veel vaimseid tantse, ülistusi, seda, kuidas mandalaid luua ning palju muud, et see kõik siis taas bodongi munkadele ja nunnadele edasi anda.

Rituaalidki on osa bodong-traditsioonist, mistõttu on uurimiskeskuse üheks ülesandeks ka palvetekstide otsimine nii eraisikutelt kui ka paguluses ja Tiibetis asuvatest kloostritest, nende tekstide toimetamine, kokkupanemine ning kirjastamine.

Ingliskeelset lisalugemist bodongi uurimiskeskuse kohta.